ECB otsustas 8. septembril rahapoliitika nõukogu istungil tõsta kolme põhilist intressimäära 75 baaspunkti võrra, kehtestades alates 14. septembrist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 1,25 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,75 protsenti.
Peale tulevat kevadet peaks aeglustuv inflatsioon ja nõrgenenud majandus Swedbanki ootuse järgi rahapoliitika karmistamise peatama ning järgmise aasta lõpus ja ülejärgmise alguses peaks ECB oma intressimäärasid veidi langetama.
«On oht, et rahapoliitika karmistamine Euroopas teeb majandusele rohkem halba kui head. Kõrged intressimäärad mõjutavad reaalmajandust, samas kui pakkumispiirangutest tingitud inflatsioonile on neil väike mõju. Valitsused võivad küll oma fiskaalpoliitikaga majandusraskuste korral appi tulla, kuid vigade tegemise võimalus on suur. Kui liiga ettevaatlik ja passiivne fiskaalpoliitika võib põhjustada suuremat majanduslangust, siis ülemäärane stimuleerimine võib muuta kõrge inflatsiooni püsivamaks,» kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina pressiteates.