Pessimistlik prognoos ⟩ Eesti majanduskasv kukub nulli

Tuleva aasta majandusprognoos kasvu ei ennusta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Swedbank eeldab värskes majandusprognoosis, et Eesti majandus tuleval aastal aasta keskmisena ei kahane ega kasva, kuigi aasta alguses võib näha ka majanduslangust.

Augustis avaldatud prognoosis ootas Swedbank Eestile tulevaks aastaks veel 0,5-protsendist kasvu. 2022. aasta prognoosi korrigeeris pank augustis eeldatud 1,7 protsendilt 0,5 protsendile, märkis panga peaökonomist Tõnu Mertsina prognoosi esitlusel. 2024. aasta majanduskasvu ootust Swedbank aga ei muutnud, jättes selle 2,5 protsendi tasemele.

Mertsina märkis panga blogis, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas tänavu esimesel poolaastal 2,4 protsenti, kuid teine poolaasta on tunduvalt kehvem.

«Majandussentiment on järsult langenud, välisnõudluse nõrgenemine on vähendanud kaupade eksporti ja töötleva tööstuse toodangut, kodumajapidamiste ostujõu langus on aga järsult pidurdanud jaekaubanduse kasvu. Kasvavad kulud, sealhulgas kõrgemad energiahinnad, samal ajal kui nõudlus on nõrgenenud, avaldavad survet ettevõtete likviidsusele ja konkurentsivõimele,» nentis ökonomist, lisades, et lähikuudel need trendid ka tugevnevad.

Vaatamata tagasihoidlikule prognoosile selleks aastaks ja tuleval aastal oodatavale stagnatsioonile, kasvab majandus jooksevhindades kõrge inflatsiooni tõttu siiski kiiresti.

«Väga kiire tarbijahindade tõus jätkub ka järgmistel kuudel, kuigi aastases arvestuses kasv ilmselt aeglustub. Oktoobris peaks kuine inflatsioon olema negatiivne tänu valitsuse energiatoetustele, mis langetavad kodumajapidamiste elektri, gaasi ja kütte hindu. Majapidamiste ostujõu langust leevendavad energiatoetused summas 0,5 protsenti SKP-st. Hinnad peaksid tänavu tõusma 19 protsendi võrra ja järgmisel aastal veel 9 protsendi võrra. Enim panustavad hinnatõusu 2022. aastal energia ja toit. Hindade aeglustumine tuleneb kõrgemast baasefektist, aga ka nõudluse aeglustumisest nii kohalikul kui globaalsel turul,» selgitas Mertsina.

Töötuse määr peaks Swedbanki prognoosi järgi lähikvartalitel mõnevõrra suurenema, kuid langeb seejärel taas, kui majandus hakkab taastuma. «Palgakasvu toetavad tööjõupuudus, kõrgem miinimumpalk, palgatõus avalikus sektoris ja jõuline palgasurve töötajate poolt, kes ei taha, et nende elatustase hüppeliselt tõusva inflatsiooni tõttu oluliselt langeks,» märkis ökonomist.

Pärast elatustaseme 9-protsendist langust läheb aga viis aastat enne, kui elatustase jõuab eelmise aasta tasemele.

Ka valitsuse suured kulutused halvendavad Swedbanki hinnangul riigirahandust. «Valitsussektori eelarve jääb prognoosiperioodil defitsiiti, samas kui riigivõlg järk-järgult suureneb. See toob kaasa suuremad intressimaksed ja väiksema puhvri järgmise kriisi mõjude leevendamiseks, riigivõla edasise kasvu ja võimalik, et ka maksukoormuse suurenemise,» osutas Mertsina.