Ärevad ajad ⟩ Inimesed lükkavad uue kodu ostmist edasi
25. oktoober 2022, 10:25
Pea pooled Balti riikide elanikest on oma koduostu plaani ebakindla majandusolukorra tõttu pausile pannud, kuid pole sellest päriselt loobunud, selgus Luminori tellitud uuringust.
Peaaegu pool Balti riikide elanikest on praegu uue kodu ostmise edasi lükanud. «Inimesed pole oma plaane maha matnud, vaid on pigem äraootavad, sest ajad on ärevad ja ebakindlust tuleviku suhtes palju,» rääkis Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Tõenäoliselt teeb lähenev talv tema sõnul pildi selgemaks ning kevadel on juba ka paljude koduostjate jaoks olukord selgem. Seetõttu pole Rebase hinnangul suurt seisakut laenuturul ette näha. «Kõrget inflatsiooni ja tõusnud üürikulusid arvestades on kodu ostmine ka igati mõistlik mõte,» märkis ta.
Eestis on uuringus osalenutest 36% lükanud koduostuplaani edasi, kuni ebakindel olukord maailmas leeveneb. Lätis ulatub see protsent 39ni ja Leedus 30ni. 14% eestlastest on koduostu pausile pannud kaheks aastaks, lätlastest on sama teinud 9% ja leedulastest 17%.
Sellest, et inimesed pole päriselt koduostmise plaanidest loobunud, räägib ka asjaolu, et uuringu kohaselt kavatseb 37% eestlastest siiski lähema viie aasta jooksul uue elamispinna osta.
«Paljud Eesti inimestest soovivad elada oma majas, seda näitab ka statistika. Kui aastal 2010 elas statistikaameti andmetel eramajas või ridaelamus 32 protsenti Eesti leibkondadest ja korterites 68 protsenti, siis aastal 2020 oli oma majja või ridaelamusse jõudnud juba 42 protsenti eestimaalastest,» näitlikustas Rebane.
Vajadus suurema elamispinna järele on kõrgem Lätis (22%) ja Leedus (20%) ning veidi madalam Eestis (16%). Leedulased (16%) soovivad sagedamini elada loodusele lähemal kui eestlased (12%) ja lätlased (13%).
Eestlased on võrreldes lätlaste ja leedukatega oma elamistingimustega rohkem rahul. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 62% uuringus osalenud eestlastest väitis, et on oma praeguse elukohaga rahul. Sama tunnistas 51% lätlastest ja 48% leedulastest.
Luminori tellimusel viis kolmes Balti riigis tänavu septembris-oktoobris uuringu läbi Norstat. Igas riigis küsitleti rohkem kui 1000 inimest vanuses 18–74.