T, 31.01.2023

Sada miljonit eurot rahva raha pöörleb hoiu-laenuühistutes, aga selle üle kontroll puudub

Paljud firmad jätavad aruanded esitamata
Liina Laks
, majandusajakirjanik
Sada miljonit eurot rahva raha pöörleb hoiu-laenuühistutes, aga selle üle kontroll puudub
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Esimene suurem skandaal hoiu-laenuühistute ümber lahvatas 2020. aastal, kui põhja läks Erial. 
Esimene suurem skandaal hoiu-laenuühistute ümber lahvatas 2020. aastal, kui põhja läks Erial. Foto: Tairo Lutter

Hoiu-laenuühistute seadus on üles ehitatud nii, et neid ei kontrolli mitte keegi – inimesed, kes neisse raha paigutavad, riskivad kõigest ilmajäämisega.

Sellest hoolimata on Eesti Panga ühistuisse hoiule antud summa märkimisväärne: teise kvartali lõpus oli ühistute käsutuses eraisikute raha 109 miljoni euro jagu.

Pikka aega läkski ju kõik hästi: esimesed hoiu-laenuühistud (HLÜ) tekkisid 1990. aastatel, kuid suuremate skandaalideni jõuti alles hiljuti. 2020. aasta novembris peeti kinni kolm hoiu-laenuühistuga Erial seotud inimest, keda kahtlustati investeerimiskelmuses. 2021. aasta mais said selles asjas süüdistuse seitse inimest ja kaks ettevõtet, keda süüdistati miljoni euro kõrvalepanemises. Raha kaotasid sajad inimesed, nende seas näiteks poliitik Urmas Paet, kes jäi ilma ümmarguselt 100 000 eurost.

Sel sügisel läks pankrotti Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu, mis oli pankrotihaldur Martin Krupi hinnangul liikmetelt kogunud ligi 18,2 miljonit eurot. Hoiustajaid oli tuhatkond, nende seas jälle Urmas Paet, kes seekord jäi ilma 50 000 eurost, kirjutas Eesti Ekspress. Eesti arengut lubanud ühistul olid püramiidskeemi tunnused.

Märksõnad
Tagasi üles