/nginx/o/2022/10/03/14875084t1h26bf.jpg)
Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul sunnib energiakriis riike otsima lahendusi juba tekkinud, aga ka talve saabumisega kerkida võivatele probleemidele ning kui eratarbijad on nii Eestis kui mitmes teises riigis erinevate meetmetega kaitstud, siis ettevõtjate olukord võib energiadefitsiidi süvenedes oluliselt keerulisemaks muutuda.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 172,3 eurot megavatt-tunnist ehk 6 eurot soodsam kui nädal varem. Kõige odavam tund oli kolmapäeval öösel kell 3 hinnaga 15,76 eurot ja kõige kõrgem neljapäeval õhtul kell 19, mil hind oli 338,64 eurot, teatas Eesti Energia.
«Viimastel nädalatel testimise käigus maksimumvõimsuse 1600 megavatti saavutanud Olkiluoto 3 tuumajaam Soomes teatas möödunud nädalal turbiinide veepumpade kahjustustest, mistõttu jaam peatati ja testrežiimiga jätkatakse arvatavasti novembri keskpaigas. Turutingimustel töö alustamine lükkus seega detsembri lõppu. Olkiluotost loodetakse suurt abi talvel tekkida võiva elektripuuduse korral,» tõi Miller energiaturu ülevaates välja.
Samuti on Soome võrguoperaator Fingrid tema sõnul hoiatanud, et ilma reaktori plaanipärase tööta võivad talvel riiki tabada elektrivarustuse häired. Selle uudise valguses hoiatas ka Elering, et elektrikatkestuste oht Eestis on eeloleval talvel suurem kui kunagi varem.
«Kui lugeda kokku võrguoperaatorite tagavarajaamad Baltimaades, siis elektrikatkestus Soomes ei tohiks automaatselt siia üle kanduda. Samas on oluline teada, et tagavarajaamad pannakse tööle alles siis, kui turul jääb nõudlus pakkumisega katmata. Sellises olukorras jääb elektrihinnaks reguleeritud maksimumhind, mis praegu on 4000 eurot megavatt-tunnist. Nii Soomes kui Baltikumis on tagavarajaamad enamasti gaasil töötavad ehk teine eeldus on, et sellises olukorras gaasi jätkub,» selgitas Miller.
Turu maksimumhinna eest on Eestis tavatarbijad universaalteenusega kaitstud, kuid ettevõtted peaksid tema sõnul oma valuläve kindlasti läbi mõtlema ning hindama millise hinnataseme juures nad oma elektritarbimist piirama hakkaksid. «Hea oleks sellest ka oma elektripakkujale teada anda, sest siis on võimalik tipunõudlust paremini prognoosida. Tipuhetke hinna kujunemisel loeb iga megavatt,» toonitas strateeg.
Euroopa otsib Milleri sõnul aga endiselt ühiselt võimalusi, kuidas süveneva energiakriisi mõjusid leevendada. «Eelmise reede seisuga olid laual meetmed kõrgete hinnatippude kärpimiseks, Euroopa Liidu ühised energiahanked parema hinna saavutamiseks ja elektritootmiseks mõeldud gaasile hinnapiiri seadmine. Liikmesriikide energeetikavaldkonna ministrid kogunevad uuesti sel nädalal, et panna paika võimalike plaanide detailid,» märkis Miller.
Panused on tema hinnangul kõrged, sest juba praegu on riigid kodanike, ettevõtete ja energiafirmade abistamiseks välja käinud enam kui 700 miljardit eurot.
«Võrreldes augustikuiste ekstreemhindadega on gaasi hind oluliselt langenud, kuid on viie aasta keskmise võrdluses endiselt enam kui kolm korda kõrgem kui samal ajal tavaliselt. Konkurents veeldatud maagaasi LNG pärast võib lähiajal süveneda, sest Hiina keelas riigile kuuluvatel gaasiimportijatel LNG edasimüümise teistesse riikidesse,» prognoosis strateeg.
Nädala keskmine gaasi hind oli 118,9 megavatt-tund, mis oli nädal varasemaga võrreldes 34,5 euro võrra madalam. Gaasi hinnad langesid leebemate ilmaprognooside tõttu ja Euroopa Liidu gaasihoidlate hea, 93-protsendise täituvuse tõttu.
«Keerulise talvega silmitsi seisva Prantsusmaa elektrikatkestuste risk võib kasvada, kui sealsed energeetikud ei jõua palgatingimustes kokkuleppele ja streigid jätkuvad. Prantsusmaa jaoks on kriitiliselt oluline saada oma arvukad reaktorid töökorda, sest lisaks riigile endale, panustavad prantslaste elektri impordile mitmed naabrid nagu Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigid, kes varem on suures mahus sõltunud odavast Vene gaasist. Streikide tõttu on juba mitme eelmise aasta detsembrist hoolduses olnud reaktori kasutuselevõtt nädalate jagu viibinud,» osutas Miller.
Maailma suurima tuumaenergiatootja Electricite de France 56 reaktorist on tema andmetel töökorras vaid 29. Eelmisel nädalal oli nende toodang 27,8 gigavatti, kuid uue aasta alguseks loodetakse toodang kasvatada 45 gigavatini.
«Euroopa põhivõrguoperaatorite ühenduse Entso-e talvise prognoosi järgi on just Prantsusmaal koos Iirimaaga suurim elektrikatkestuste oht. Analüüsi järgi saavad Euroopale kõige raskemad kuud olema jaanuar ja veebruar, kuid Prantsusmaa ja Iirimaa võivad probleemidega silmitsi seista juba varem. Prantsusmaa puhul on peamiseks põhjuseks tavapärasest väiksem tuumaenergia toodang,» vahendas Miller.
Samal põhjusel on strateegi sõnul keerulises olukorras ka Soome ja Rootsi vastavalt Olkiluoto 3 ja Ringhals 4 tuumajaama planeeritust pikemate hoolduste tõttu. Lisaks mõjutab Lõuna-Rootsit ja Lõuna-Norrat kuiva talve korral ka tavapärasest kesisem hüdroenergia võimekus.
Väiksem elektritoodang Läänemere piirkonnas mõjutab Milleri sõnul otseselt energiahindu Eestis. Sealjuures on Rootsi värske valitsus juba teatanud, et riigifirma Vattenfall peab koheselt alustama plaanimist uue tuumajaama ehitamiseks ning samuti kaaluma võimalusi juba suletud Ringhals 1 ja Ringhals 2 reaktori taaskäivitamiseks.
«Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz tegi eelmisel esmaspäeval lõpu valitsust lõhestanud küsimusele tuumaelektrijaamade tuleviku osas, otsustades riigi viimased kolm tuumareaktorit jätta töövalmis reservi järgmise aasta aprillini. Mullu katsid need jaamad 12 protsenti Saksamaa elektrivajadusest. Saksa põhivõrguoperaatori hinnangul aitavad riigi enam kui 96 protsendi ulatuses täidetud hoidlad talve üle elada, kuid selleks peavad olema täidetud küllaltki karmid tingimused: 1) gaasi peab kokku hoidma 20 protsenti; 2) hiljemalt uue aasta alguses alustab tööd kolm uut LNG terminali; 3) elektri impordi oodatud langus ja ekspordi oodatud kasv on mõõdukad. Lisaks on palju abi pehmest talvest,» tõi Miller välja.
Raskused Saksamaal ähvardavad tema sõnul aeglustada rohepööret mitte ainult riigis endas, vaid ka piirkondades, mida Saksamaa on lubanud energiapöördel toetada. «Kui mullu lubati aastani 2025 arengumaid rohepöörde läbiviimiseks iga-aastaselt toetada 6 miljardi euroga, siis kohe esimesel aastal jäi see toetus 5,3 miljardi euro tasemele. Olukord ei pruugi minna paremaks, sest kliimainvesteeringute eest vastutava arenguministeeriumi eelarve plaanitakse vähemalt 15 protsendi võrra kärpida,» tõdes strateeg.
Samal ajal seisab Saksamaa tema sõnul silmitsi olukorraga, kus jätkusuutlikumate lahenduste asemel LNG-võimekust arendades võivad miljardid eurod tuulde lennata. «Värske uuringu järgi võib kümnendi lõpus gaasi impordiks vaja minna täiendavad 200 miljardit eurot, hoonete muutmine energiatõhusamaks võiks täiendava LNG-vajaduse aga neutraliseerida,» lausus Miller.
NATO riik Türgi on strateegi andmetel aga pöördunud Venemaa poole sooviga rajada teine tuumaelektrijaam. «Rosatomi kinnitusel käivad Türgiga läbirääkimised nelja reaktoriga jaama rajamiseks Musta mere rannikule Sinopisse. Ühtlasi toetab riigi president Recep Tayyip Erdogan Venemaa ettepanekut rajada Türki maagaasi eksportimiseks sõlmkeskus,» lisas ta.
Süsinikdioksiidi (CO2) nädala keskmine hind oli Eesti Energia andmetel 67,6 eurot tonni kohta, 0,3 eurot kallim kui nädal varem. Kvoodisüsteemi hinnad püsivad 65–70 euro piires, sest turg ootab Euroopa Liidu edasisi poliitilisi otsuseid energiaturgude ja täiendavate kvootide tarnimise kohta.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 560 megavatti. Saadavust mõjutas peamiselt novembri keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont, aga ka väiksemad hooldustööd teistes tootmisüksustes.
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)