/nginx/o/2022/10/16/14903196t1h471e.jpg)
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi toonitas esmaspäevasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et ka juhul, kui Eesti süsteemihaldur soetaks osaluse Soome firmas, mis on veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali rentinud, ei annaks see Eesti ettevõtetele terminalile eelisjärjekorras ligipääsu.
«Osalus ja terminali kasutamine kuidagi omavahel seotud ei ole. See on väga selgelt avatud terminal, kõigile regiooni turuosalistele,» rõhutas Veskimägi, viidates, et taolist eelist ei luba muu hulgas ka Euroopa Liidu turureeglid.
Võimalikku investeeringut Soome terminaliettevõttesse saab Veskimägi sõnul Eleringi poole pealt vaadata vaid majanduslikust loogikast lähtuvalt ning majanduslikku loogikat selles investeeringus süsteemihalduri hinnangul praegu ei ole.
«Kui on soov ja tahe töötada mitte majanduslikus loogikas, vaid mingis teises loogikas, siis väga selgelt tuleb anda Eleringile kui äriühingule teistsugune, väga konkreetne suunis,» märkis Eleringi juht, osutades samas, et ei taolist suunist, ega ka osaluse soetamiseks vajalikku aktsiakapitali suurendamist pole toimunud.
Et osalus ligipääsueelist ei annaks, kinnitas istungil ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)