Karm! Veerand ettevõtjatest tahab koondama hakata (15)
24. oktoober 2022, 16:47
Euroopas möllav inflatsioon ja kõrged energiahinnad on pannud ettevõtted otsima kulude kokkuhoidu kõikjalt, kust võimalik. Nüüd näitavad värsked küsitlused, et olukord on veel karmim, kui kardeti.
Kui Euroopas kardetakse drastilist koondamislainet, siis Eestis näeb tööandjate keskliidu juht Arto Aas olukorda keerulisena, kuid hindab, et kõige pimedam hetk peaks tulema kevadel, mille järel peaks taas kergemaks minema.
«Ettevõtjad tegelevad mitme kriisiga korraga – energia kallinemine, inflatsioon, tarneahelad, sõja mõjud, ebaselge on viiruse edasine kulg – ja sügise-talve osas valitseb endiselt ebakindlus, valmistutakse majanduse jahtumiseks, mõnes sektoris ka kriisiks,» loetles Aas.
«Seejuures peab märkima, et ebakindlust on küll palju, kuigi mitte nii palju, kui viimase kriisi ajal 2008. aastal või pandeemia alguses kaks aastat tagasi,» sõnas Aas tööandjate praeguste meeleolude kohta.
Mis puudutab Eesti tööturgu, siis viitas Aas konjunktuuriinstituudi septembrikuu andmetele:
Tööstus – umbes 10% on rohkem neid, kes arvavad, et töötajaid on kolme kuu pärast vähem. 2008 ja 2020 kriisis oli see näitaja mitu korda suurem. Kõige pessimistlikumad on pooltoodete tootjad, näiteks ehitusmaterjalide ja kestvustarbekaupade tootjad. Toiduainetööstus kavatseb juurde palgata.
Ehitus – 6% on rohkem neid, kes kavatsevad järgnevatel kuudel juurde palgata. Oskustööjõudu peetakse endiselt tegevust enim takistavaks teguriks. Olemasolevad tellimused tagavad töö viieks kuuks, mis on ajalooliselt pigem hea tase.
Kaubandus – 2,2% rohkem neid, kes kavatsevad juurde palgata.
Teenused – 8% rohkem neid, kes kavatsevad juurde palgata.
Aasa sõnul peegeldavad konkunktuuriinstituudi värsked näitajad seda, et siseturg on aktiivne ja neelab hinnatõusu alla, aga eksportiv tööstus näeb juba tellimuste vähenemist ja tunneb võibolla ka hinnasurvet. «Seetõttu on ka mõned tööstusettevõtted, näiteks puidu- ja masinatööstuses, juba tootmist ümber korraldanud ja ka töötajaid koondanud või siis värbamisega tagasi tõmmanud,» ütles Aas.
Samas märkis Aas, et praegu on Eesti ettevõtetes tuhandeid täitmata töökohti. «Töökäte puudus on terav ja vabade ametikohtade arv oli näiteks teises kvartalis veerandi võrra suurem kui eelmisel aastal. Napib nii lihtsamate tööde tegijaid kui insenere ja spetsialiste. Üldine majanduse jahtumine aga tõmbab tagasi ka palgaootust. Ettevaatlikkus iseloomustab ka tarbijaid ja kodumajapidamiste kindlustunne on juba väga madal – suvistel andmetel vaid ühe punkti võrra kõrgemal kui 2008. aasta lõpus,» sõnas Aas.
Kuid ta ei näe siiski põhjust masenduseks: tema sõnul on viimaste aastate kriisid õpetanud valmistuma halvimaks, aga loodetakse ja tegutsetakse ikka parema tulemuse nimel. «Kriisi madalpunkti ja sellest taastumist oodatakse tänaste teadmiste juures järgmise aasta kevadel,» sõnas Aas.
Euroopas meeleolud süsimustad
Euroala inflatsioon ületas septembris 10 protsendi piiri, Eestis on see näit 24%. Inflatsioonile annavad hoogu kõrged energiahinnad, mida omakorda tõukavad takka kahtlused energiavõrgu varustuskindluse osas. See kõik jätab jälje ka tööturule.
Kui tõsine olukord on, näitas äsja valminud küsitlus Saksamaa ettevõtjate seas.
Handelsblatti vahendatud Ifo-Instituudi uuringus osales enam kui tuhat ettevõtjat. Nende meeleolud olid mustad: tervelt 25% vastanuist ütles, et plaanib töötajaid koondada. Veel kevadel oli see näitaja 14%.
Euroopa kõrgete energiahindade tõttu on üha rohkem ettevõtteid valmis regioonile täielikult selga keerama: 17% ettevõtetest tahab oma energiat nõudvad ärisuunad kinni panna.
Lisaks teatas 57% ettevõtetest kõikide investeeringute külmutamisest.
Rainer Kirchdörfer, pereettevõtete liidu juht, ütles, et tegu on tõelise ohusignaaliga. Ta tõi uuringust eraldi välja, et praegu aina kiireneb ettevõtete väljaränne Saksamaalt: kui varasemas uuringus tahtis 6% ettevõtetest oma töö teise riiki viia, siis nüüd tervelt 9% – Saksamaal tegutsemisel ei nähta enam mõtet.
Sarnased mured on ka teistes Euroopa riikides.