/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/05/12/13776045t1he7fa.jpg)
Septembri lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi turuväärtuslik maht 423,3 miljonit eurot, mida on võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 3 miljonit eurot vähem.
Riigi stabiliseerimisreservist kadus taas mitu miljonit eurot
Kolmanda kvartali lõpu seisuga on reserviraha investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, mis moodustavad 69,9 protsenti paigutustest. 27,9 protsenti on krediidiasutuste võlakirjades ja kontojäägis ning 2,2 protsenti ettevõtete võlakirjades.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia, Bpifrance Financementi ja Prantsusmaa võlakirjad, vastavalt 19,5, 17,6 ja 12,4 protsenti. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,7 protsenti ning kontojääk 0,3 protsenti. Reserviraha tagamiseks moodustavad 85,7 protsenti mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga emitentidesse.
Aruande järgi on euroala võlakirjade tootlused kolmandas kvartalis oluliselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks on kõrge inflatsioon, mis on pannud keskpankasid inflatsiooni ohjeldamiseks baasintressimäärasid tõstma. Kui juulis võlakirjade hinnad tõusid majanduslanguse kartuses, siis augustis ja septembris langesid.
Reservi eelmise kvartali tulusus oli -2,81 protsenti ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -2,15 protsenti. Reservi tulusus aasta algusest oli septembri lõpu seisuga -2,39 protsenti, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -1,34 protsenti.
Tänavu on reservi laekunud Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis 900 000 eurot. Mullu laekus reservi samuti 900 000 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis.