/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/09/18/11427048t1h213d.jpg)
Elektriautode populaarsus Eestis küll kasvab, kuid seda kasvu veavad rahvusvahelised ettevõtted. Eestlased vajavad elektriautole üleminekuks veel kohanemisaega.
Eestlane oma keskkonna jalajäljest ei hooli ja elektriautot ostma ei torma
Euroopa Autotootjate Liidu (European Automobile Manufacturers’ Association/ACEA) andmetel kanti 2022. aasta II kvartalis Euroopa autoregistritesse elektriautosid 2021. aastaga võrreldes 9,9% võrra rohkem.
Ka Eestis on kasv olnud märkimisväärne: viie aastaga on elektriautode arv registrikannete põhjal pea kümnekordistunud. Viimase aasta jooksul on tõus olnud veelgi märkimisväärsem – 2022. aasta esimese kolme kvartaliga on registrisse kantud 917 elektriautot, samal ajal, kui terve eelmise aasta jooksul kanti registrisse kokku 808 elektriautot.
Tõusu veavad rahvusvahelised ettevõtted
Autode täisteenusrenti pakkuva ettevõtte Mobire Groupi tegevjuht Andrus Valma kinnitas, et elektriautode populaarsus on tõusuteel. «Sarnaselt üldisele statistikale on ka meil võrreldes eelmise täisaastaga 2022. aasta esimese kolme kvartaliga täiselektriautode rendimaht kasvanud, ja seda koguni poole võrra,» rääkis Valma.
Ta tõdes, et eraisikute puhul siiski nii suurest kasvust rääkida ei saa ning lisas, et kuigi ka eestlaste seas on loodussõbralike sõidukite vastu huvi järjest suurem, on samm täiselektriauto kasuks otsustamisel liiga pikk.
«Eesti autojuhid vajavad kohanemisaega. Tundub, et lihtsam on liikuda väiksemate sammudega – hübriidautod on väga hästi vastu võetud, kuid täiselektriautode osakaal eraklientide seas on renditeenuse puhul siiski pigem madal,» nentis Valma.
Renditeenuse puhul on elektriautodest huvitatud eelkõige ärikliendid, kes soovivad vähendada ettevõtte keskkonnajalajälge. Huvi on suurem rahvusvaheliste Eestis tegutsevate ettevõtete seas, kellel on soov autopargi CO2-heitme hulka vähendada. Äriklientide seas on eelistatumaks suurema sõiduulatusega elektriautod, mille puhul on ühe laadimisega võimalik läbida vähemalt 400 km, rääkis Valma.
Baltikumi suurima andmekeskuse, Greenergy Data Centers autopargist sõidavad kolmandik elektriga.
«Meie jaoks on see osa rohelisest mõtteviisist ning kuna tegutseme ühes Eesti kõige paremini elektriga varustatud punktis, siis on see valik väga praktiline. Meie andmekeskuse hoovist leiab ka elektriautode laadimispunkti,» selgitab Greenergy Data Centers’i tegevjuht Tõnu Grünberg. Tema sõnul on elektriautode kasutamine ennast õigustanud ning edaspidi plaanib ainult rohelise energiaga opereeriv andmekeskus elektriautode osakaalu autopargis suurendada.
Laadimisvõrgustik laieneb jõudsalt
Kuigi Eesti autolaadijate võrgustik jääb kõvasti alla teistele Euroopa riikidele, nendivad nii Mobire kui ka Circle K esindajad, et laadijate arv Eestis on viimastel aastatel jõudsas kasvus. Circle K mootorikütuste tootejuht Teedo Melts ütles, et elektriautode ja -laadijate areng on olnud eksponentsiaalne.
«Kui veel viis aastat tagasi olid turul «tegijaks» Elmo laadijate võrgustik (22 kWh), ja elektriautode park koosnes peamiselt Mitsubishi iMiev autodest, siis täna on olukord selline, et Circle K paigaldab oma teenindusjaamadesse ainult 300 kWh võimsusega ülikiireid laadijaid,» rääkis Melts.
Ta lisas, et ka elektriautode laadimisvõimekus on selle aja jooksul oluliselt kasvanud. «Trend liigub selles suunas, et elektriauto omanikud laevad autosid peamiselt öösel kodus. Avalikud laadijad tanklates muutuvad aga üha kiiremaks ning pakuvad võimalusi kiireks «tankimiseks» teel olles,» rääkis Melts.
Mobire tegevjuht tõdes samuti, et kuigi laadimisvõrgustiku arendamisel on Eestis veel palju teha, on olukord oluliselt parem kui mõned aastad tagasi. Ka laadimisjaamade arvu kasvu juures on oma osa ettevõtetel.
«Näeme, et mitmed ettevõtted rajavad aktiivselt laadimisvõimalusi oma territooriumile. Erinevaid laadijaid ja lahendusi on turul mitmeid ning nende paigaldamine ei ole ettevõtete jaoks enam liialt suur ettevõtmine,» ütles Valma.