/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/30/14105993t1h14e2.jpg)
Finantsinspektsiooni analüütik hoiatab, et kui Eesti väikepangad kiiresti kasvavad, võib tekkida olukord, kus neil on portfellis hapud laenud ja kontol liiga vähe raha.
Analüütik: Eesti väikepankade kiire laenukasv toob hapu laenu riski
Eesti pangandussektorit valitseb kolm suurt panka, ent väikepankade laenude turuosa paisus tänavu teise kvartali lõpuks 18,2 protsendini, olles aasta varem veel 15,5 protsenti, märkis Vaarmets FI blogis. Ta lisas, et Luminori Läti ja Leedu filiaali arvestamata olid vastavad turuosad 24,3 ja 20,6 protsenti.
«Seega väikepangad haaravad suurtelt hoogsalt turgu. Siit järeldub, et väikepankade laenukasv on oluliselt, isegi kordades kiirem kui suurpankadel. Eesti väikepankade laenumaht kasvas koondina teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 32 protsenti, suurpankadel 7,6 protsenti,» tõi analüütik välja.
Ühelt poolt peegeldab kiire laenukasv tema sõnul väikepankade ambitsiooni ja leidlikkust – nad otsivad innukalt kliente ja leiavad ärivõimalusi ka sealt, kuhu suurpangad eriti ei vaata.
«Edukad pangad on Eestile mitmel moel kasulikud – nad panustavad meie majandusarengusse ja erinevate maksudega ka näiteks riigieelarvesse. Nii väljastasid väikepangad teise kvartaliga lõppenud aasta jooksul näiteks 40 protsenti Eesti pangandussektori aastasest laenumahust, ja isegi natuke üle poole, kui Luminori Läti ja Leedu filiaal arvestusest välja jätta,» selgitas Vaarmets.
Teiselt poolt tekitab väga kiire kasv teatud küsimusi. Kaks olulist kiire kasvuga kaasnevat otsest riski on krediidirisk – ehk kiire kasv võib seostuda madalama laenukvaliteediga – ning kapitalirisk – ehk kiire kasv kipub vähendama kapitalipuhvreid suhtena riskivaradesse.
«Nende kahe riski kõrval tasub toonitada ka panga riskijuhtimise süsteemidega seotud murekohti, sest fookusesse seatud kiire laenukasv võib riskijuhtimise süsteemidelt vähem või rohkem tähelepanu endale haarata. Tahaplaanile jäänud riskijuhtimise tulemusena võivad panga üksikriskid, aga ka üldine riskitase soovimatult kõrgeks kujuneda,» nentis ta.
Finantsinspektsiooni ülesanne on hoida pangandussektor ja finantssüsteem stabiilse ja usaldusväärsena ning kaitsta ka pangas hoiustatud raha. «Peamisteks finantsinspektsiooni tööriistadeks on kapitalipuhvrite nõudmine ja pankade kohustamine näiteks sise-eeskirju muutma. Selle ülesande täitmise kriitilisteks sisulisteks eeldusteks on hea krediidikvaliteet ja ka sellega seotud tugev kapitalibaas,» tõi Vaarmets välja.
Ta selgitas, et kui pank annab laenu kliendile, kes ei suuda seda tagasi maksta, tekitab see kahjumit ja sööb panga kapitali. Kui selliseid laene on liiga palju, ei pruugi panga enda kapitalist tegevuse jätkamiseks enam piisata.
«Meenutagem madala kvaliteediga laene andnud ja 2007–2009 finantskriisis hätta sattunud või pankrotti läinud panku näiteks USAs, Iirimaal, Kreekas ja mujal. Eesti pangad olid ka siis õnneks piisavalt tugevad ja tulid kriisist edukalt läbi. Seega survestab väga kiire laenukasv panga kapitalipositsiooni nii otseselt kui ka kaudsemalt krediidiriski realiseerumise kaudu,» võttis ta kokku.
Samas rõhutas Vaarmets, et praegu on Eestis väikepankadega kõik hästi.