Hoiustajaid kaitsma pidav seadus pisteti salaja sahtlisse tagasi

Riigikogu. Enam kui kaks aastat tagasi oli seaduseelnõu peaaegu et valmis riigkokku minema – aga tõmmati siis tagasi. Foto: Eero Vabamägi

Enam kui kaks aastat tagasi raputas Eesti hoiustajaid hoiu-laenuühistu Erial pankrot, kus inimesed rahast ilma jäid. Nüüd tabas sama saatus sadu teisi rahakogujaid Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistus. Seadus, mis hoiustajaid kaitsma pidi, kogub aga juba aastaid sahtlis tolmu.

Hoiu-laenuühistute seadus on üles ehitatud selliselt, et neid ei kontrolli mitte keegi, inimesed, kes sinna raha paigutavad, riskivad kõigest ilmajäämisega. Sellest hoolimata on neisse Eesti Panga andmetel raha pannud ligi 15 000 inimest. Panga andmetel on raha, mis neisse ühistutesse pandud, märkimisväärne: teise kvartali lõpu seisuga ulatus kõikides tegutsevates HLÜdes hoiustavate eraisikute raha 109 miljoni euroni.

Pikka aega läkski kõik hästi: esimesed hoiu- laenuühistud tekkisid 1990ndatel, kuid suuremate skandaalideni jõuti alles hiljuti. 2020. aasta novembris peeti kinni kolm Erialiga seotud inimest, põhjuseks investeerimiskelmuse kahtlus. 2021. aasta maikuus said selles asjas süüdistuse seitse isikut ja kaks ettevõtet, keda süüdistati miljoni euro kõrvalepanemises. Kokku kaotasid raha sajad inimesed. Nende seas oli ka poliitik Urmas Paet, kes kaotas Erialis 100 000 eurot.

Sel sügisel tõsteti nii-öelda panuseid: pankrotti läks Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu, mille puhul pankrotihaldur Martin Krupp arvutas, et seal on ühistu liikmetelt võetud kokku ligi 18,2 miljonit eurot. Hoiustajaid oli tuhatkond. Urmas Paet jäi siin ilma 50 000 eurost, kirjutas Eesti Ekspress. Eesti arengut lubanud ühistul olid püramiidskeemi tunnused.

Juba Eriali juhtumi alguse ajaks oli finantsalaga tegelevatele inimestele selge, et Eestis on mitu «mädasood» – valdkonda, mis on nii reguleerimata, et seal tegutsejad võivad rahumeeli toimetada ja hoiustajate varaga teha, mida soovivad. Teine suur valdkond on inkassoturg.

Seadusetegijad olid koostanud juba eelnõu, mis oleks mõlemad valdkonnad rangema järelevalve alla jätnud, mis oleks andnud lootust, et sulaselged pettused jäävad olemata.

Kuid siis asi soikus.

Miks?

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ütles, et paar aastat tagasi valminud seaduseelnõu kohta sai ministeerium ohtralt tagasisidet ja paljuski oli see üsna vastukäiv. Optimaalsema lahenduse väljatöötamine on võtnud aega. «Oluline on aru saada, et n-ö jõuga kõigi ühistute finantsinspektsiooni järelevalve alla surumine ei pruugi olla mõistlik, seega otsime ja analüüsime pigem võimalikke alternatiive sellele,» ütles Auväärt.

Väga üldistades on seni meedias kõlanud seisukohtade järgi vastasseis selles, et finantsinspektsioon tahaks, et HLÜ-d muutuksid krediidiasutusteks ja neid saaks selle seaduse järgi valvata. Kuna sellega seostuvad ka kõrgemad rahalised nõudmised HLÜ-dele, millest paljud vanemad ettevõtmised on pigem väikesed kogukonnaprojektid, siis suretataks need välja. Finantsinspektsioon ei taha HLÜ-sid aga HLÜ-de reeglite järgi valvata. Teisisõnu: otsitakse valvajat ja vesteldakse tasakesi selle üle, mis need reeglid üldse olema peaks.

«Oleme kohtunud ka ühistutega ning ka finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaga, et leida sobivaim lahendus. Eelkõige lähtudes sellest, et tagatud oleks küll hoiustajate kaitse, kuid niimoodi, et ei suretaks kogu ühistulist tegevust välja. Lähiajal plaanime veel kohtumisi asjaosalistega,» lisas Auväärt.

Ministeeriumil on kindel plaan eelnõuga edasi minna. «Eelnõu uue versiooni plaanime avaldada lähiajal. See keskendub eelkõige järgmisele: a) hoiustaja õigus saada rohkem teavet; b) volitamise piiramine; c) reklaami piiramine; d) täiendav sise- ja väliskontroll audiitorite poolt. FI järelevalve rakendamine ja millises ulatuses on veel kaalumise koht,» tutvustas Auväärt uut plaani.