Energiahindade tõus läheb rahvustoitude kallale

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Copy
Praiisi pagar oma toodanguga
Praiisi pagar oma toodanguga Foto: AP Photo/Michel Euler/SCANPIX

Kiire hinnatõus on pannud Euroopa riikides rahvustoite menüüst välja võtma.

Mitmetes riikides on hinnatõus viinud valikuteni: kas kergitada toidu hinda inflatsiooni võrra või võtta klassikalised toidud üldse menüüst välja.

Austria tuntuim roog on Viini šnitsel. Nüüd teatas Steiermargi pererestoran Riegler ORFi andmetel, et nad lõpetavad paneeritud roa pakkumise ära ja nad pole oma plaanidega üksi.

Restorani omanik selgitas ORFile, et neil oli valida: kas paneeritud roogade pakkumine lõpetada või hinda tõsta. Sellepärast tehti otsus, et paneerimisega on nüüd lõpp, sest toiduõli oli aastaga kolm korda kallimaks läinud. See võimaldas restoranipidajal lõunapakkumise hinna sama hoida – 9 eurot ja 10 senti.

Paljud Austria restoranid kardavad detsembri lõppu: siis lõppevad seni kehtinud elektrilepingud ja tulevad uued, tunduvalt kallimad tariifid. «Kes kalkuleeri, peab turult lahkuma,» nentis Steiermarki majanduskoja esindaja Klaus Friedl.

Sarnane pilt vaatab vastu Prantsusmaal, kus pikast saiast baguette'ist on saanud poliitiline kõneaine. Kui varem maksis pikk sai üks euro, siis nüüd on hinnale omajagu otsa tulnud, kirjutab Deutsche Welle. Pariisi pagar Jean-Yves Bouiller ütles, hinnad ei ole mitte kasvanud, vaid plahvatanud: aastaga on jahu kallinenud 30 protsenti, suhkur-sool 80 protsenti, või 100 protsenti. Kui aasta lõpus tema elektrileping lõppeb, siis peab ta praeguste arvutuste kohaselt maksma kuus 3500 euro asemel 10 000-euroseid elektriarveid. Praegu tõstis ta pika saia hinna 1 eurolt 1,05 peale – kõigest 5 senti, aga ütles, et kui riik midagi ei tee, siis maksab sai varsti 1,5 eurot ja enamgi.

Sarnase probleemi ees on lihalembeline Saksamaa, kus lihakarnide omanikud ähvardavad enam kui sajaprotsendise hinnatõusuga. Väljaandele Bild kommentaari andnud lihameister Oliver Weber, ütles, et kui praegu maksab vorst 16,9 eurot kilo, siis varsti 30 eurot ja enam, kui riik midagi ette ei võta. Ettevõtted kardavad, et peavad oma äri talvel lihtsalt sulgema, sest kui tuleb uus elektrileping, tulevad ka mitu korda suuremad elektriarved. Weber ütles, et tema tuttava lihapoodniku elektrileping öeldi päevapealt üles ja ta pidi 2500 euro asemel 7500 eurot kuus maksma. Sellepeale pani mees poe lihtsalt kinni – ei tasu ära.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles