Eesti juhtide arvamused F-põlvkonna teemal

Foto: SCANPIX.

Juhtimisfilosoof Gary Hameli poolt viidatud F-põlvkond on kahtlemata olemas ka paljudes Eesti firmades, suuremal või vähemal määral, sõltuvalt ettevõtte tegevusalast.

Aga mida Eesti juhid sellest arvavad? Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti juhid ei tõtta siiski Facebooki suhtlusvõrgustikku just taevani kiitma, kuid mitmed neist möönavad, et nutikalt toimetades saab selle sini-valge internetilehekülje vägagi oma kasuks tööle panna. Ja täiesti tasuta!

Tarkvara- ja kaardifirma Regio juht Teet Jagomägi sõnab, et ega ta tegelikult ei teagi, mitmel Regio töötajal Facebookis konto on. Endal tal on, aga polevat hullu, kui kontot seal pole. „Olen täiesti veendunud, et ilma FB-ita on väga kõrge elukvaliteet täiesti võimalik!,“ ütleb ta.

Arvutifirma Webmedia on aga pea täielikult oma töötajatega Facebookis. „Puudujaid“ on vähe. „Tegemist on kahtlemata F-põlvkonna esindajatega - kui neid tahta nii nimetada - ja kui nad isegi on Facebookis päeval toimuvale võimelised kiiresti reageerima, siis see ei tähenda, et too sinine veebileht oleks kogu aeg ekraanil. Pigem kasutatakse mõnda desktop-rakendust,“ räägib firma kommunikatsioonijuht Merlis Nõgene.

Seevastu Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman on FB suhtes äärmiselt kriitiline. „Jah, meil on ettevõttes palju inimesi, kellel puudub Facebooki konto ja ausalt öeldes ei ole küll kuidagi aru saada, et nad millestki ilma oleks jäänud,“ räägib Sooman. „Olen ka ise mõelnud tõsiselt oma konto sulgemisele, kuid olles üks Pindi Kinnisvara konto moderaatoritest Facebookis, ei saa ma endale seda luksust lubada.“

Orkutist kolis Sooman küll jäädavalt välja. Ja Facebooki kohta ütleb ta, et selle kanali otsest reaalset väärtust on ta tajunud ainult kahel korral. „Tekkisid kiired eraelulised küsimused, millele sain Facebooki-tuttavatelt kiired vastused. Muidu oleksin pidanud tegema 2-3 telefonikõnet, nendel kordadel piisas arvutis kolme rea kirjutamisest,“ kirjeldab Sooman. Ta toob aga positiivsena välja FB nn meeldetuletusliku funktsiooni: „Aeg-ajalt sinna postitusi lisades ei lähe kontoomanik oma kunagistel tuttavatel meelest ja vahest tuleb mõnel tuttaval meelde minu käest kinnisvaraalast nõu küsida.“

Kasu justkui oleks, aga mitte just ülemäära palju

Teet Jagomägi räägib et Regio on Facebookis ühe kampaania teinud, kui selle tulemuste põhjal on veel vara öelda, et kas FB on Regio jaoks oluline kanal. „Pigem võib öelda, et Regios alles kompame neid võimalusi ja katsetame, et kas FB saab ka olla kuidagi kasulik tööalaselt,“ lisab ta.

Webmedia projektid on aga nii suured, et neid läbi kodulehe või Facebooki ei müüda. Kuid Nõgene kiidab „näguderaamatut“ kui täiesti tasuta kanalit ja loetleb plusse: „Facebook oluline kanal suhtlemaks potentsiaalsete töötajatega. Webmedia sait Facebookis kindlasti suurendab ettevõtte läbipaistvust ja annab ettekujutuse, kuidas oleks Webmedias töötada. Samuti on see võimalus hoida Webmedias toimuvaga kursis meie töötajate perekonnaliikmeid. Tasakaal töö ja kodu vahel ning perekonna toetus tööülesannete täitmisel on aga üks oluline Webmedia nurgakivi töötajate rahulolu ja seeläbi ka äriedu tagamiseks.“

Kampaaniaid ja nännijagamisi pole arvutifirma Facebookis teinud ja praegu ei näe ka põhjust, et seda taktikat muuta. „Ilma selletagi jagas näiteks uue assistendi otsimise töökuulutust oma sõpradele 90 inimest. Seda on rohkem kui küll! Webmedia saiti Facebookis jälgib ligi 500 inimest ja kedagi neist ei ole nänniga seda tegema meelitatud. Meie eesmärk pole võistelda Eesti suurima fännikogukonna arvestuses,“ selgitab Nõgene.

Maag piimatööstuse turundujuht Ruta Kallaspoolik ütleb, et alustas ettevõtte kontoga Facebookis, kuna konkurendid polnud sellist võimalust veel avastanud ja ettevõte sai oma Farmi kaubamärgi nimelise kontoga olla esimene Eesti piimatööstus Facebookis. \"Täna on Tere Piim ja Valio ka FBs kohal,\" räägib ta. \"Kindlasti rohkem on Facebookist kasu reisikorraldusfirmal vmt otse kliendile müüki tegeval ettevõttel, aga meilegi on ta võimalus saada tagasisidet klientidelt, suhelda nendega.\"

Tänastele liitujatele ütleks Kallaspoolik aga, et kui selget eesmärki, miks seal olla, pole, siis on tegemist ajaraiskamisega ning mitte midagi hullu ei juhtu, kui ettevõte pole seal võrgustikus esindatud. \"Ka eraisikutest kasutajaga on ju nii, et kirjade järgi tundub, et peaaegu kõik Eesti elanikud on sinna liitunud, aga väga palju on neid, kes on teinud konto ning sellega nende aktiivsus Facebookis ka piirdus,\" räägib ta.
Kinnisvaraäriga aga polevat Facebookis suurt midagi teha – äri on loomult konservatiivne ja pigem aitab sotsiaalmeediumides kampaaniate tegemine müüki kasvatada laiatarbekaupade ja nn pudi-padi müüjatel, leiab Sooman. „Ta on ikka rohkem sõpradevaheline lobaajamiskoht, kus tegelikult äri ei aeta,„ ütleb ta. „Pigem on võimalik FB kaudu leida ühiseid tuttavaid tööotsijate või potentsiaalsete klientidega - selles suhtes on tal äriline väärtus tõesti olemas.“

Standardi juht Enn Veskimägi on ettevõtte Facebookis olemise koha pealt kahevahel. Praegu Standardil seal lehekülge pole, kui Veskimäe sõnul pole sugugi võimatu, et ka mööblitööstus sinna kolib. „Vahest on küll mõte, et vaja oleks kanalit, kus kiiresti arvamust avaldada,“ ütleb ta ja lisab, et konto loomine on jäänud seni peamiselt ajapuuduse taha.

Sõnum „vanakooli“ meestele

Jagomägi meenutab siinkohal, kuidas umbes kümmekond aastat tagasi temalt ajakirjanik küsis, et mida Regio juhid arvavad MSNist, mis oli siis just levima hakanud. Et kas see muudab elu, kas on võimalik MSNis jutustamise kõrvalt ka tööd teha. „Ma arvan, et FB-ga läheb umbes samamoodi, õpime sellega elama ja endale kasulikult ära kasutama,“ sõnab ta.

Nõgene möönab, et muidugi on võimalik Facebookis mängudega palju aega raisata ja et kindlasti ei tohiks internetisuhtlus asendada suhtlemist reaalses maailmas. Aga mõistliku kasutaja käes on Facebook vahend, mille abil olla informeeritum ja efektiivsem. „Nagu ikka – tark võib kasvõi nugadega žonglöörida, loll vehib ka paljaste kätega endale pöidla silma,“ ütleb ta.

Sooman aga rahustab „vanakooli“ mehi, et pole hullu midagi, kui sellest tänapäeva moetrendist midagi ei teagi. „Facebook ongi lihtsalt üks arvutimäng, millele ei peaks inimene oma aega liigselt kulutama. Teatud tootegruppide puhul on võimalik ennast FB abil suuremaks paisutada, aga kes pudi-padi müügiga niikuinii ei tegele, siis nende jaoks see arvutimänguks jääbki,“ ütleb ta.



Kommentaar

Taavi Veskimägi, endine poliitik, praegu OÜ Elering juhatuse esimees:

Eraisikuna on mul Facebook’i konto olemas. Minu jaoks ei ole see aga kuidagi seotud enesebrändinguga või maailmaga täiendava suhtluskanali otsimisega. Olen passiivne kasutaja - õieti kasutan Facebooki puhul sedasama funktsionaalsust, mis oli selle algne kasutusotstarve – vanade koolikaaslaste, sõprade ja tuttavate taasleidmiseks.

Eleringis töötavad valdavalt kõrgharidusega insenerid ja seetõttu ei väljendu meil juhtimine inimeste arvutikasutuse jälgimises või aktiivses piiramises. Meil tehakse sisulist, põnevat ja väljakutset pakkuvat tööd ning kui keegi peaks disproportsionaalselt palju kulutama aega internetis mängimiseks, siis peegeldub see üsna kiiresti tema töötulemustes.

Elering ettevõttena Facebooki kolida kindlasti ei plaani. See ei tähenda, et sotsiaalsete võrgustike kasutamine enda maine kujundamiseks või oma teenuste ja toodete turundamiseks oleks vale. Meie ühingu puhul, kelle esmasteks partneriteks on elektritootjad, suurtarbijad ning kauplejad, pole selline fookus lihtsalt mõistlik. Ei saa aga välistada, et me kindlasti tulevikus neid platvorme ei kasuta. Nii FB kui Twitter võivad kindlasti osutuda efektiivseteks kanaliteks juhul, kui on vaja viia läbi laiemat teavitust mingitest eelseisvatest muudatustest või kavatsustest. Võib-olla näiteks siis, kui kogu Eesti elektriturg läheb vabaks ja kõik kodutarbijad vajavad otsustamiseks infot elektriturul toimuvast.


Fakte Facebookist:

• Asutatud 2004 aastal
• Praegu enam kui 500 miljonit aktiivset kasutajat
• Neist pooled käivad Fbs iga päev
• Keskmiselt on ühel kasutajal 130 sõpra
• Iga kasutaja loob kuus keskmiselt 90 tükikest sisu

Allikas: Facebook