N, 2.02.2023

Rahvas peab maksma miljoneid: rahandusministeerium kukkus ennast õigustama

BNS
Rahvas peab maksma miljoneid: rahandusministeerium kukkus ennast õigustama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium. Foto: Sander Ilvest/Postimees

Eesti tegi rahvusvahelisel turul miljardieurose 10-aastase 4,023 protsendise võlakirja. Võrreldes eelmise Eesti 10-aastase võlakirjapakkumisega on intressimäär 16 korda kerkinud. Finantsturgude ekspertide hinnangul tegi Eesti valitsussektor ise vigu, nüüd püüab ministeerium kriitikat tagasi lükata.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmehe sõnul tuli Eesti emiteeritud pikaajaliste võlakirjade 4-protsendine intress paljudele küll üllatusena, ent ajalooliselt ega ka praegust globaalset olukorda arvestades pole selline tase erakorraliselt kõrge.

Asi on selles, et oktoobris emiteeris Eesti riik 10-aastaseid võlakirju 4-protsendise intressiga. Kuigi ametkond püüdis seda selgitada sõja mõjudega, selgus, et meie lõunanaabrid Läti-Leedu, kellel on siiski samuti piir Venemaaga, suutsid omale hulga soodsama intressi välja kaubelda. Võrdluseks: tänavu 30. märtsil, kui Ukraina sõda samuti täies hoos oli, emiteeris Eesti lühiajalisi võlakirju mõõtmatult parematel tingimustel: 150 miljoni euroses mahus emiteeriti 6-kuuseid võlakirju, mille tootluseks kujunes -0,44 protsenti. 250 miljoni euro ulatuses lasti välja 12-kuulisi võlakirju keskmise tootlusega -0,225 protsenti aastas.

Rahaturgudel pikalt tegutsenud Mihkel Maripuu tõi välja, et valitsus ja ministeerium tegid siin mitu viga: esiteks pakuti võlakirju septembris-oktoobris, mil turuaktiivsus on väiksem. Teiseks oleks võinud pakkuda 10-aastaste võlakirjade asemel kasvõi 5-aastaseid võlakirju, kui nende eest oleks paremat intressi saanud. Kõrge intressi peab kinni maksma Eesti rahvas.

Seda juttu ei taha Luurmees kuulda: «Ajakirjanduses on võrreldud 2022. aasta kümneaastase Eesti Vabariigi võlakirja emissiooni 2020. aasta mais emiteeritud võlakirjaga. Selliseid võrdlusi tehes tuleb siiski arvestada oluliselt muutunud keskkonnaga. Finantsturud ei püsi paigal ja sõltuvad sellest, mis maailmas toimub,» kirjutas Luurmees rahandusministeeriumi ajaveebis.

Ta ütles, et varasem madalate intresside periood oligi erandlik ja võib-olla tulevikus peetakse 4-protsendist intressimäära madalaks.

«Viimast kümneaastase võlakirja emissiooni võib kõike eelnevat arvestades praeguses väga ebakindlas keskkonnas pidada igati õnnestunuks. See, et 4-protsendine intressimäär tuli paljudele üllatusena, näitab ilmselt, et rahvusvahelistel turgudel kiirelt kasvanud intressimäärad ja turgude ebakindlus ei ole Eesti majandusse veel otseselt jõudnud,» tõdes Luurmees.

Veel märkis Luurmees, et arvestades riigi eelarvestrateegiat on tulevateks aastateks planeeritud «stabiilset puudujääki», mis tähendab, et laenu hakatakse aina tihedamini võtma.

« Arvestama peab, et pikaajalised rahvusvahelised võlakirjaemissioonid on ainult üks instrument, mille abil riigile raha laenata. Lisaks emiteerime vajadusel lühiajalisi võlakirju ning laename võimalusel rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt, nagu EIB, CEB ja teised,» selgitas Luurmees.

Märksõnad
Tagasi üles