N, 2.02.2023

Võitlus energiakriisiga läheb Euroopale maksma pea sama palju kui koroonakriis

Kuidas Eesti teistega võrreldes paistab
Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Võitlus energiakriisiga läheb Euroopale maksma pea sama palju kui koroonakriis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elektriline soojendus.
Elektriline soojendus. Foto: Peter Byrne/ PAWire/ Scanpix

Euroopa Liidu energiakriisi mõjude leevendamine läheb maksma pea samapalju kui võitlus koroonapandeemiaga.

Euroopa Liit on viimasel aastal lubanud elanike ning ettevõtete hüppeliselt kallinenud energiahindadega hakkamasaamiseks eraldada 500 miljardit eurot. Kui sinna lisada lisada energiafirmade laenud ning finantsabi, tõuseb summa 710 miljardi euroni, kirjutab Bloomberg mõttekoja Bruegel andmetele tuginedes.

See on vaid 90 miljardit eurot vähem kui kaks aastat kestnud Covid-19 pandeemia laenuprogramm.

Mõttekoda märgib, et riigid ruttavad kaitsma eelkõige enda kodanikke, mis tähendab, et ebavõrdsus euroliidus kasvab veelgi.

Bruegel märgib, et suurimaid toetusi jagab Saksamaa. Sealsest 200 miljardi euro suurusest toetuspaketist on seni laiali jagatud vähem kui pool.

«Arvud kinnitavad tõsiasja, mida me juba teame: rikkamad riigid saavad oma elanikke ning ärisid rohkem toetada,» lausus analüüsi kaasautor Simone Tagliapietra. «Sellest saab Euroopa jaoks probleem. Erinevatel rahalistel võimalustel on tõsised majanduslikud ja poliitilised tagajärjed,» lausus ta.

Kes toetab kõige rohkem

Energiakriisi pakett moodustab umbes 3 protsenti euroliidu sisemajanduse kogutoodangust. Seejuures kulutab Malta proportsionaalselt enim, 7,7 protsenti (kogukulu on olnud 1,1 miljardit eurot) ning talle järgneb Saksamaa 7,4 protsendiga ( absoluutsummades on aga mullu oktoobrist selle aasta septembri lõpuni jagatud 264,2 miljardit eurot). Neile järgneb Leedu, kus toetusteks on suunatud 6,6 protsenti SKTst ehk 3,6 miljardit eurot.

Meie lõunanaaber Läti on toetusteks jaganud 1,1 miljardit eurot ehk 3,2 protsenti SKTst. 

Rootsi kulutused on olnud proportsionaalselt kõige madalamad, vaid 0,3 protsenti SKTst. Eesti on Rootsi ja Soome järel tagantpoolt kolmas. Oleme Bruegeli andmetel viimase aastaga energiatoetusteks jaganud 0,2 miljardit eurot ehk 0,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Märksõnad
Tagasi üles