ELi liidrid püüavad leida ühist keelt energiahindade ohjeldamiseks
/nginx/o/2022/10/20/14911345t1hdef8.jpg)
Euroopa Liidu liidritel seisavad neljapäeval ees rasked kõnelused energiakriisiga toimetulemise üle, samas kui riigid pole üksmeelel gaasihinnale lae kehtestamisel.
Bloki 27 liikmesriiki on juba kuid vaielnud meetmete üle, millega tarbijate energiaarveid vähendada. Riigid, nagu Itaalia, nõuavad kiire ja ambitsioonika hinnalae kehtestamist, samas kui sellele on vastu bloki suurim majandus Saksamaa.
Poliitiline surve tegutseda on tohutu, kuivõrd elukalliduse kriis on viinud streikide ja protestini kogu Euroopas, eriti aga Prantsusmaal ja Belgias, ning ettevõtted pelgavad, et kõrged arved võivad nad pankrotti viia.
Kui tippkohtumine ei anna tulemuseks selget poliitilist signaali, et me kõrget gaasihinda välja ei kannata, on see Euroopa jaoks läbikukkumine, ütles esmaspäeval Belgia peaminister Alexander De Croo.
Euroopa Komisjon on püüdnud sobitada kompromissi ettepanekutega, mis lootuste kohaselt aitaks eurooplastel talvel kütte eest maksta.
Hinnalae pooldajad on nimetanud ettepanekuid kasinaks, ehkki vastasleer eesotsas Saksamaa, Taani ja Hollandiga ütleb, et lagi soodustaks tarbimist ja seaks seeläbi ohtu gaasivarud.
Kokkuleppeni jõudmist on raskendanud Prantsusmaa ja Saksamaa vahele tekkinud lõhe, mis tuli ilmsiks kolmapäeval, kui erimeelsuste tõttu lükati edasi valitsuste ühisistung.
Läbimurdeid ELi tasandil on keeruline saavutada, kui bloki kaks suurimat liiget pole ühel nõul, mistõttu plaanivad Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Olaf Scholz tippkohtumise eel eraldi kõnelusi pidada.
«Tehtud on palju edusamme, kuid mitte põhimõttelist läbimurret,» ütles läbirääkimistega kursis ELi diplomaat.
«Prioriteedid on erinevad: Saksamaa on valinud varustuskindluse, kuna saab endale kõrgeid hindu lubada, aga paljud riigid ei suuda hindadega sammu pidada,» lisas ta.
Komisjoni ettepanekud näevad muu hulgas ette gaasi ühisostmist ja meetmeid turuhindade kontrollimiseks, kui need järsult kasvama hakkavad.
Saksa kantsler Olaf Scholz välistas neljapäeval mis tahes katse kehtestada gaasiimpordile ELi tasandil hinnalagi, öeldes, et see võib panna tootjaid müüma gaasi teistele riikidele.
Samas tervitas ta ettepanekut ühiste gaasiostude kohta.
Suurim probleem on Euroopas gaasi- ja elektrihindade seotus. ELi reeglite kohaselt mängib gaasihinnaindeks rolli elektrihinna kujunemises, isegi kui elekter on toodetud tuumaenergiast, taastuvallikatest või söest.
Gaasihinnad on aga Venemaa Ukraina-invasiooni tõttu lakke tõusnud, kuivõrd Moskva oli sõja eel ELi suurim varustaja, kuid on nüüd tarne sisuliselt peatanud.
Mitu riiki, nende seas Prantsusmaa, on kutsunud blokki tegema gaasihinna mehhanismile erandit, kuni komisjon töötab välja uue süsteemi, mis peegeldab paremini tegelikku olukorda turul.
Erand on seni tehtud juba Hispaaniale ja Portugalile, millele anti elektrihindade ohjeldamiseks vaba voli.