Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole uudis, et tänapäeval võib firma sama hästi olemata olla, kui sellel pole kodulehekülge – kuidas aga tellida endale veebilehte, veebiarendust ja mis ohud võiks selles valdkonnas varitseda?
Veebiarendusega tegeleva firma WSI Online turunduskonsultant Armin Tüll selgitab, et veebilehe tegijaid on väga palju ja enne sobiliku partneri leidmist peaks firma endale selgeks tegema, mille jaoks ta üldse uut kodulehte vajab – kas lihtsalt infokanaliks või ettevõtte strateegiliseks äri osaks.
„Vastavalt sellele saab juba teha esimesed valikud kellega koostööd alustada – alustades ITd õppivast sõbrast kuni internetiturunduse spetsialistideni,“ selgitab ta.
Uus ja unikaalne kallim
Veebidisain OÜ juhataja Andrus Roosaare selgitab, et reeglina on tarkvaraarendajal valmis sisuhaldussüsteem, mille baasil ta veebikeskkondi loob. „Tegu on sisuliselt valmis tootega, mis on arendatud n-ö laiale massile ehk katab ära enamiku klientide vajadusi. Seda siis saab mõningal määral kohandada konkreetse kliendi huve silmas pidades,“ kirjeldab ta veebiarendajate toimimist.
Kuna seda süsteemi on võimalik üha uuesti ja uuesti müüa, saab ettevõte seda pakkuda hinnaga, mis tegelikult moodustab tihti vaid murdosa selle maksumusest, sest selle arenduse maksavad kliendid kinni lõpuks kogumina. Ent loomulikult, mida rohkem platvormile lisasid/erilahendusi tellitakse, seda kallimaks lõpplahendus kujuneb.
Tüll selgitab, et kui kodulehe eesmärk on lihtsalt infot jagada ja midagi erilist ei vajata, siis võib kodulehe valmistada praktiliselt null krooniga. Kui soov on ühendada kodulehe strateegia oma firma eesmärkidega ja sellele tõsiselt keskenduda, võivad ärilahenduste hinnad ulatuda mitmesaja
Kodulehtede tegijatelt võib küsida investeeringu tasuvuse aega ja varasemaid näiteid. Armin Tüll |
tuhande kroonini. „Päeva lõpuks on küsimus investeeringu tasuvuses. Kodulehtede tegijatelt võib küsida investeeringu tasuvuse aega ja varasemaid näiteid,“ räägib ta.
Kodutöö, kodutöö!
Digicenter OÜ juhataja Georg Rosma jagab muljeid hiljutisest veebiarenduse tellimisest firmalt Veebidisain ja tõdeb, et töö läks ladusalt, kuna nad ise tegid palju eeltööd ära. Soovitustega oli abiks ka partner, kuid kliendil oli esialgne visioon olemas enne kontakti loomist.
„Kujunduse tegime ise, kuna meil on selles eelnevaid kogemusi – panime ennast ka tellijate olukorda ja testisime oma seadeid tuttavate peal,“ selgitab Rosma.
Rosma lisab ka, et uskus alguses, et internetist leitavate tasuta veebipoe mootoritega saab asja ära ajada, kuid nii lihtsaks see siiski ei osutunud. Teiseks arvas ta alguses, et Eestis on kõik veebilehe tegijad arvestatavalt asjatundlikud, kuid palju tuli siiski ette hämamist ja ebaprofessionaalsust.
Tüll selgitab, tänapäeval on võimalik ka ise suhteliselt lihtsate vahenditega endale koduleht teha, kuid tihti ei oska klient hinnata suuremate projektide töömahtu ja hilisemat kasu. „Tänapäeval ei piisa lihtsalt ilusast kodulehest – see peab olema ka internetis kiirest leitav ning päeva lõpuks peab see täitma kindlaid ärilisi eesmärke, olgu selleks uue kliendi saamine, päringuvormi täitmine või uudiskirjale registreerimine,“ räägib ta.
Töö ei lõpe lehe üleslaadimisega
Mis võib kõige tihedamini minna veebiprojekti juures valesti kas kliendi või partneri tõttu? Kuidas vältida neid vigu? Roosaare ütleb, et suurim viga oleks teenusepakkujasse ja tema pakutavate teenuste/toodete olemusse pealiskaudselt suhtuda ja vaid hinda jälgida. „Selline käitumisviis võib tuua kliendile topeltkulutusi nii lahenduse hinna kui ka kaotatud aja osas,“ selgitab ta.
Teine probleem on tema arvates see, et kliendid ei mõtle loodavat lahendust enda jaoks läbi või jätavad teenusepakkujale osaliselt esitlemata oma ideed, mida nad kodulehelt ja selle funktsionaalsuselt ootavad ning milliseid nõudeid see peaks täitma.
Probleemide vältimiseks soovitab ta süveneda teenusepakkujasse, tema kompetentsi ja jätkusuutlikkusse ning tema pakutavatesse lahendustesse. Samuti tuleks lähteülesanne võimalikult täpselt paika panna.
Armin Tüll toob välja ka teise murekoha – tähtaegadest ülelibisemine ning kogu projekti hilinemine. Klient saab seda põhjustada peamiselt materjalide saatmisega venitades. Arendaja suurimaks veaks nimetab Tüll seda, et tihti lõpetatakse koostöö kliendiga pärast kodulehe ülespanemist. „Siit peaks aga tõsine töö algama – statistika jälgimine, eesmärkide täitmine, otsingumootori positsioonide parandamine jne,“ selgitab Tüll.
Mida tuleks silmas pidada, et hea partner leida?
Andrus Roosaare, Veebidisain OÜ juhataja
Kuigi hind on oluline, ei saa seda teenusepakkuja otsimisel primaarseks seada. Olulised kriteeriumid, mida klient peaks seadma oma tulevasele partnerile, on olulisuse järgi järjestatuna:
1. Kompetentsus. Kas tulevasel partneril on ressursse loodava lahenduse loomiseks nii varasemate tööde (kogemuste) kui ka kvalifitseeritud tööjõu näol. Parima ülevaate saab teenusepakkujast tema varasemaid töid analüüsides, vesteldes ettevõtte esindajaga ja väikene taustauuring tasub teha ka internetis – millised on teiste klientide kogemused selle ettevõttega ning nende rahulolu.
2. Jätkusuutlikkus. On oluline, et klient saaks näiteks aasta pärast loodud lahendusele ka lisaarendust tellida, mitte ei peaks teenusepakkuja turult kadumise tõttu hakkama otsima uut partnerit, et temalt jälle uut lahendust tellida. Sest reeglina on kodulehe kood kaitstud (krüpteeritud) ja seda ei ole võimalik kolmandal osapoolel edasi arendada. Hinnata saab seda ettevõtte senise tegutsemisaja põhjal.
3. Hind. Jälgida tuleks tellitava lahenduse maksumust, selle edasise arendamise maksumust (programmeerimise tunnihind) ja veebimajutuse maksumust, kui teenusepakkuja seab kohustuseks koos tarkvara tellimisega tellida neilt ka kodulehe majutamise teenus.
Nagu näha, on hind paigutatud olulisuselt alles kolmandale positsioonile. Seda seetõttu, et kui ettevõttel puudub kompetents või pole ta jätkusuutlik, siis varem või hiljem on sunnitud klient pöörduma teise teenusepakkuja poole, kus ta peab sisuliselt kogu lahenduse tellimisprotsessi uuesti läbi tegema.