Valitsussektori eelarve puudujääk läheneb sajale miljonile

Kuidas säästa? Foto: Arvo Meeks

Augusti lõpu seisuga oli valitsussektori eelarve puudujääk 96 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 0,26 protsenti aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas rahandusministeerium.

«Valitsussektori tasanditest ületasid kulud tulusid augusti lõpuks ainult keskvalitsuses. Sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta esimese kaheksa kuu jooksul olnud pidevalt ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli parem seis kui aasta varem augusti lõpus,» märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt pressiteates.

Näiteks möödunud aasta augusti lõpuks oli puudujääk oluliselt suurem, 2,7 protsenti SKP-st. Parema seisu üheks põhjuseks on Küti sõnul hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust, tavapärasest kiiremini on kasvanud ka mittemaksulised tulud. Teisalt oli 2021. aastal samaks ajaks juba vastu võetud lisaeelarve, mis andis aluse suuremateks kulutusteks. Käesoleva aasta lisaeelarve kulutused jäävad valdavalt sügiskuudesse ja aasta lõppu.

Keskvalitsus oli augusti lõpus 256 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis. See on 656 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Aasta teisel poolel oli viimati nii tasakaalulähedane eelarvepositsioon koroonakriisi-eelsel ajal.

«Hea seisu põhjuseks on tugev maksulaekumine: kõige kiiremini on kasvanud riigieelarvesse tulumaksu laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 30 protsenti. Suur protsent tuleb nii üldise palgafondi kasvust kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust. Mõlemat tõukab kiire hinnatõus,» ütles Kütt.

Ka käibemaksu laekub jõudsalt, kaheksa kuuga 21 protsenti enam kui aasta varem. Selle on analüütiku sõnul tinginud samuti erakordselt kiire hinnatõus. Lisaks maksudele kasvasid võrreldes aastataguse sama perioodiga jõudsalt mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük 51 protsenti, muud tulud 60 protsenti ning finantstulud koguni 187 protsenti.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, eelarvepositsioon oli augusti lõpu seisuga positiivne, 124 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 10 miljoni euro võrra 102 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on Küti sõnul taastunud sotsiaalmaksu laekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus.

Töötukassa oli augusti lõpus 22 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 52 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Viimati oli töötukassa mitmekuulises järjestiku jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Seda vaatamata lisakuludele, mis on tekkinud seoses Ukraina sõjapõgenikega. Augusti lõpuks oli end töötuna arvele võtnud Ukraina sõjapõgenikke kokku ligi 11 300, neist 5800 olid töötuna arveloleku lõpetanud ning enamus saanud ka tööle.

Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli augusti lõpus 36 miljonit eurot, mis on 2021. aasta augustiga võrreldes 21 miljoni euro võrra parem tulemus. «Ülejääk aasta esimesel poolel on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Lisaks toetab omavalitsusi tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 13 protsenti suurem kui eelmise aasta kaheksal esimesel kuul,» selgitas Kütt.