Pettunud tarbija: kes hüvitab ilma nõusolekuta universaalteenuse kahju? (5)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti Energia juhatuse liikme Agnes Roosi sõnul ei kata vanades lepingutes olnud marginaalid enam ära müüja tegelikke kulusid elektri bilansienergia riski osas.
Eesti Energia juhatuse liikme Agnes Roosi sõnul ei kata vanades lepingutes olnud marginaalid enam ära müüja tegelikke kulusid elektri bilansienergia riski osas. Foto: Remo Tõnismäe

Vastuolu elektrituruseaduse universaalteenuse osutamise tingimuste sõnastuses on jätnud mitmed kliendid, kes sellele tuginesid, ilma neile varem kehtinud soodsa marginaaliga börsipaketist. Õiguskantsleri büroo siin aga probleemi ei näe.

Elektrituruseadus ütleb selge sõnaga, et universaalteenust osutatakse universaalteenuse tarbija nõusolekul ja temaga universaalteenuse osutamiseks sõlmitud kokkuleppe alusel. Järgmine lause paneb aga elektrimüüjale kohustuse sõlmida kliendiga universaalteenuse leping tarbijapoolse taotluseta.

Kliendid, kes juhindusid konkreetselt esimesest lausest, on nõutud ega saa aru, kuidas saab seda lauset seaduses eirates lõpetada automaatselt nende vanad lepingud ja viia nad üle universaalteenusele, sest neile omistatud õigus keelduda lepingust sellest ette teatades, ei ole sama, mis nende nõusolek ja nende poolt sõlmitud kokkulepe.

Õiguskantsleri büroo ei näe siin probleemi, vaid viitab vabadusele iga kell soovimatu leping lõpetada.

«Seadusega on tõesti pandud elektrimüüjale kohustus pakkuda kliendile universaalteenuse lepingut ja sõlmida see vaikimisi, kui kliendile müüdud elektrienergia hind on suurem kui universaalteenuse hind,» ütles õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov. «Samuti on seaduses selgelt sätestatud, et tarbijal on õigus keelduda universaalteenuse lepingu sõlmimisest, andes sellest elektrimüüjale teada vähemalt kaks päeva enne universaalteenuse lepingu jõustumist. Seega on tarbija tahe endiselt oluline ja tähendusega.»

Vastuoluline sõnastus

Postimehe poole pöördunud tarbija on aga nördinud sellise ilmse vastuolu üle seaduses.

«Seaduses on omavahel absoluutses vastuolus olevad laused: räägitakse tarbija nõusolekust, kuid seda ju ei ole ja kokkulepet ka ei ole,» ütles klient (isik toimetusele teada).

Filippovi sõnul võib sellise «vaikimisi ja automaatselt lepingute sõlmimise» klausli taga aimata seadusandja soovi vähendada elektrimüüjatele lühikese aja jooksul langevat asjaajamise koormust, kui kõigi potentsiaalsete klientidega peaks eraldi suhtlema asuma ja nendega lepinguid sõlmima. Eeldatud on, et neid, kes soovivad universaalteenusele üle minna, on rohkem, kui neid, kes sellest loobuda sooviks ehk et enamik kliente on võimalik universaalteenusele üle viia, ilma et nad selleks midagi ise aktiivselt tegema peaks.

Marginaal mitmekordseks

Õigus käia lepingutest sisse-välja on seadusega tagatud, kuid tagatud pole varasema lepingu säilimine või selle juurde tagasipöördumine. See on aga peamine põhjus, mis endisi börsipaketi kliente ärritab, sest nad kaotasid varem kehtinud soodsa marginaali.

«Minu marginaal oli enne 0,26 senti/kWh, kuid nüüd pakutakse mulle uut lepingut marginaaliga 0,75 senti/kWh,» ütles tarbija.

Tema kirjutas otse ka Eesti Energia juhatuse liikmele Agnes Roosile, kellelt sai ka vastuse.

«Inimlikult mõistan Teie soovi taastada eelmise hinnaga börsipakett /…/ tarbimiskoha aadressil, aga paraku ei ole meil võimalik Teie varasemat lepingut ennistada samadel tingimustel. Sellest ajast alates, kui teil on sõlmitud börsipakett, on turul hinnad oluliselt muutunud, lisaks tarbijale mõjutab see väga oluliselt ka elektrimüüjaid, kuna marginaalid, mis vanades lepingutes olid fikseeritud (Teie puhul 0,26 senti/kWh), ei kata ära enam müüja tegelikke kulusid elektri bilansienergia riski osas,» kirjutas Roos.

Tuleb edasi elada!

Filippovi sõnul tuleb universaalteenusele ülemineku otsustamisel kaaluda seda, et varasemat soodsama marginaaliga börsipõhise hinnaga elektripaketti enam tagasi ei saa. Kui universaalteenusest soovitakse tulevikus loobuda mõne muu elektripaketi kasuks, siis tuleb arvestada parasjagu saadaolevate pakkumistega, mille tingimused võivad erineda varem saada olnust.

«Kui 1. novembril selgub, et universaalteenusele üleviimise lubamine tähendas kallimat elektrihinda, siis tuleb selle teadmisega edasi elada. Keegi selliseid «kahjusid» hüvitama ei pea,» kinnitas ta.

Tagasi üles