Erimärgistusega diisel massidesse ei jõua. Õliühing: riik käitub silmakirjalikult

Õliühingu taotlus lükati tagasi. Foto: Tairo Lutter

Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat leiab, et riik suhtub energiakriisi silmakirjalikult, sest ei luba ettevõtetel ja kodumajapidamistel kasutada tootmises ning küttes ajutiselt erimärgistusega diislikütust.

Augustis ja septembris saatsid kümme ettevõtluse erialaliitu ja koduomanike keskliit riigile pöördumise palvega laiendada ajutiselt erimärgistatud diislikütuse kasutusala. Kolmapäeval saatis rahandusministeerium esindusorganisatsioonidele Keit Pentus-Rosimannuse allkirjastatud vastuskirja, millega keelduti reformist.

Ministeerium märkis, et erimärgistatud diislikütuse väga suure laiendamisega tõuseb märkimisväärselt risk, et seda kütust hakataks kasutama ka mittelubatud otstarbel, näiteks metsamasinates, maanteetranspordis ja sõiduautodes. Samuti toodi välja kulu riigieelarvele kui ka tõsiasi, et riigil puudub selge ülevaade, kui paljud ärihooned saaksid üldse vedelkütust kütteks kasutada.

Kütusemüüjate esindusorganisatsioon Eesti Õliühing leiab, et rahandusminister kasutab otsitud põhjendusi, mis räägivad vastu ministeeriumi varasematele seisukohtadele.

Ühingu tegevjuht Mart Raamat avaldas kahetsust, et riik suhtub energiakriisi liiga kergekäeliselt. «Selle asemel, et maksukeskkonnaga soodustada ettevõtete konkurentsivõimet ja aidata kaasa inimeste toimetulekule, aetakse ikka arusaamatut silmaklappidega maksupoliitikat,» nentis ta.

«Eriti silmakirjalikuks muudab ministeeriumi seisukoha tõsiasi, et vähem kui kuu aega tagasi allkirjastas sama minister eelnõu, mis pikendab erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimalust põlevkivisektorile.»

Rahandusministri vastus näitab tema sõnul, et tegelikult puuduvad adekvaatsed vastuargumendid, miks ei võiks laiendada ajutiselt erimärgistatud diislikütuse kasutamist. «Kui veel 11 kuud tagasi leidis sama rahandusminister, et hulgimüügist soetatud kütuse puhul on pettuseoht 1,5 protsenti, siis nüüd järsku hinnatakse väärkasutuse riski väga kõrgeks. Ilmselgelt on tegu otsitud põhjendusega!» oli Raamat kriitiline.

Rahandusministeeriumi hinnangul võiks erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamine viia riigieelarvest 6,1 miljonit eurot. «Kui vaatame pärmina kasvavaid maksulaekumisi, siis selline number on muidugi naeruväärselt väike,» märkis Raamat.

«Eriti silmakirjalikuks muudab ministeeriumi seisukoha tõsiasi, et vähem kui kuu aega tagasi allkirjastas sama minister eelnõu, mis pikendab erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimalust põlevkivisektorile,» jätkas Raamat. «Selle mõju on eelarvele samuti 6 miljonit eurot. Ehk siis – kui kolmele ettevõttele abi võimaldatakse, siis kogu ülejäänud majandusele ja tuhandetele koduomanikele ei ole võimalik samasugust toetust lubada.» 

Lisaks märkis Raamat, et meetmele vastuseis tuleb Reformierakonnalt, sest ühingu teada on teised erakonnad ajutise maksusoodustuse suhtes pigem soosival seisukohal.