Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui küsida, millele tuleb ettevõtte finantsjuhtimises praeguses majanduskriisis erilist tähelepanu pöörata, vastavad finantsjuhid kui ühest suust: rahavoogude ja likviidsuse juhtimisele.
Baltika Grupi finantsdirektor Ülle Järv lisas, et rahavoo ja likviidsuse juhtimisega kaasneb äriprotsesside ülevaatamine ning paratamatuks osutub ka kulude kärpimine. „Oleme põhitegevused üle vaadanud ja kohandanud ettevõtte struktuuri. Ka koondama oleme pidanud, kuna analüüs näitas, et müügimahud ei vasta meie kulubaasile,“ nentis Järv. Aasta lõpuks paneb Baltika ühe vabriku Tallinnas kinni ning koondab
| Aasta lõpuks paneb Baltika ühe vabriku Tallinnas kinni ning koondab tootmise Lasnamäe uude vabrikusse, et tootmist efektiivsemaks muuta. |
tootmise Lasnamäe uude vabrikusse, et tootmist efektiivsemaks muuta.
„Praegu on ka raha hankimine keerulisemaks muutunud, laenu saamine võtab kauem aega ning samuti on raha kallim,“ ütles Järv. Väga oluline teema on Baltika jaoks ka partneritega suhtlemise ülevaatamine. „Baltika on ettevõte, kes praegu teeb juba 2009. aasta sügise tellimusi, kuid peame seejuures arvestama, et ka meie partneritel on raske olukord. Nii pakumegi neile pangagarantiisid, bilansiväliseid maksegarantiisid, avame akreditiive. Nii on meil võimalik kaup kätte saada ja seda müüma asuda ning seejärel alles kauba eest maksta. See pehmendab rahavajadust,“ kirjeldas Järv ja lisas, et samuti on Baltika vähendanud hankijate arvu, keskendudes vaid tähtsamatele.
Läbiv teema: kulude kokkuhoid
Ka Coca-Cola Baltikumi finantsteenuste ja äriplaneerimise juht Viktor Mahhov rääkis, et nemadki tegelesid põhjalikult partneritega ning muutsid püsilepingud ühekordseteks lepinguteks. Tema sõnul tuleb erilist tähelepanu pöörata rahavoogude juhtimisele, kulude juhtimisele ja kokkuhoiule. „Esimene asi on kulude kontroll ja kärpimine ning teine asi varude vähendamine, et rahalist seisu parandada, samuti laekuvate arvetega tegelemine,“ tõi Mahhov välja finantsjuhi tegevused, millele majanduskriisis keskenduda tuleb.
Rakvere Lihakombinaadi finantsjuht Siim Kallast nentis, et ka nendel tuleb aktiivselt tegeleda kulude kokkuhoiu võimaluste leidmisega ja väga aktiivselt laovarude juhtimisega. „Tulude baas on kahanenud ja harilikust enam toorainet seisab laos kinni,“ möönis Kallast. Suuremaid strateegilisi muutusi pole Rakvere Lihakombinaat teinud, küll on aga kulude kärpimine pidev protsess. „Meie oleme vähendanud töötajate palku, panustanud aktiivselt energia kokkuhoidu, vähendanud üksuste kulueelarveid,“ kirjeldas Kallast, kelle sõnul otsitakse senisest aktiivsemalt ka ekspordiväljundeid.
Tema sõnul on Rakvere plussiks kriisiperioodil asjaolu, et ettevõte on kogunud üsna korralikud likviidsed reservid ja ettevõtte laenukohustus on tühine. „Näiteks omakapitali osakaal meie bilansis on ligi 75%, mis raskematel aegadel võtab palju riske maha,“ osutas Kallast.
Musti stsenaariumeid tehakse mitu
Siim Kallasti sõnul ei ole Rakvere Lihakombinaat otsest kriisiplaani koostanud, sest ebaselgus sisendite osas on liiga suur. Küll aga möönis Baltika Grupi finantsdirektor Ülle Järv, et neil on olemas 4-5 riskistsenaariumi ning ka Coca-Cola Baltikumi finantsteenuste ja äriplaneerimise juht Viktor Mahhov kinnitas, et nende ettevõttes on musti stsenaariume mitu. „Strateegilisi vaateid on kolm ja igakuiseid stsenaariume kaks,“ täpsustas Mahhov.
Uus Maa Kinnisvaragrupp OÜ finantsjuht Liisi Sala nentis, et mustemad stsenaariumid on ka nende ettevõttes välja töötatud ja neile vastavalt on paraku tulnud ka tegutseda. Sala kinnitab, et allüksuste juhtide huvi ja vajadus finantstemaatikaga tegeleda on praegusel keerulisel ajal kindlasti kasvanud. „Näiteks koostame me nädala raporteid, mida paar aastat tagasi ei teinud,“ lisas Sala.