LHV kasum vähenes, pank loodab finantsplaanist mahajäämusel intressitulude kasvule

LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Foto: Erik Tikan /

LHV III kvartali puhaskasumi emaettevõtte aktsionäride osa kahanes aastaga 23,9 protsendi võrra, 10,3 miljoni euroni.

LHV Groupi puhaskasum oli käesoleva aasta III kvartalis 10,7 miljonit eurot. Pank teenis kvartaliga puhaskasumit 19,2 miljonit eurot, sellest 2,8 miljonit eurot Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. Varahaldus teenis III kvartalis 237 000 eurot puhaskasumit, kindlustus 432 000 eurot puhaskahjumit ning LHV UK Limitedi puhaskahjumiks kujunes 2,8 miljonit eurot.

Ettevõtte tulemusi mõjutasid ühelt poolt intressi- ja majanduskeskkonna muutused, teisalt grupi finantsinvesteeringu allahindlused summas 5,2 miljonit eurot. III kvartali puhaskasum oli 5,8 miljoni euro võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal (-35 protsenti).

Grupi konsolideeritud tulud olid III kvartalis rekordilised 44,3 miljonit eurot ehk 8,2 miljonit eurot suuremad kui aasta varem (+23 protsenti). Samas kasvasid kvartali kulud 22,8 miljoni euroni, mida oli 7,6 miljonit eurot enam kui aasta varem (+50 protsenti).

LHV Groupi varade maht kahanes III kvartali lõpuks 6,26 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 198 miljoni euro võrra, 5,17 miljardi euroni (-4 protsenti; -44 miljonit eurot II kv). Konsolideeritud laenuportfell kasvas 170 miljoni euro võrra, 3,1 miljardi euroni (+6 protsenti; +172 miljonit eurot II kv). LHV  juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 7 miljoni euro võrra, 1,27 miljardi euroni (+1 protsenti; -103 miljonit eurot II kv). Finantsvahendajate maksete arv ulatus III kvartalis 5,8 miljoni makseni (-10 protsenti võrreldes 6,4 miljoni maksega II kvartalis).

III kvartali lõpuks jääb AS LHV Group kehtivast finantsplaanist maha puhaskasumi osas 7,7 miljoni euroga, kuid intressimäärade tõusu tingimustes finantsplaani mahajäämus aasta lõpuks tunduvalt väheneb, samas oleneb lõpptulemus krediidikvaliteedist.

Hoiuste vähenemine tulenes finantsvahendajate hoiustest, samas on LHV Panga laenuportfelli täielikult finantseeritud Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiustest. Panga laenuportfelli 170 miljoni eurosest kasvust tulenes 93 miljonit eurot ettevõtete laenudest ja 77 miljonit eurot jaelaenudest. Laenuportfelli kvaliteet tervikuna on püsinud tugevana ja maksetähtaja ületanud laenude osakaal on jätkuvalt madal. Ettevaatavalt suurendati laenude allahindlusi.

«Muutused Euroopa majanduskeskkonnas koos kaasneva hinnatõusuga suurendavad pankade jaoks laenuportfellide riske ja hoiustega seotud pikaajalisi kulusid. Samas on LHV laenuportfell püsinud seni kvaliteetsel tasemel, mis koos baasintressimäärade kasvuga lubab eeldada tulude ja kasumlikkuse kasvu lähitulevikus,» kommenteeris tulemusi LHV Groupi juhataja madis Toomsalu. «Leiame end täna kindlustusäri ja Ühendkuningriigi äritegevusega tuttavas kohas, kuna oleme ka varem uute strateegiliste tegevustega alustanud just keerulises majandusseisus. Kindlustustegevusega oleme küll juba hästi alustanud, kuid pikaajaliselt on suurem osa kasvust ees. Ühendkuningriigis oleme seni keskendunud finantsvahendajatele, mida praegune majanduskeskkond on mõjutanud ärimahtude lühiajalise vähenemise kaudu. Olulisem on siiski mahtude langusest edasine taastumine ning meie soov alustada pärast pangalitsentsi saamist ettevõtetele mõeldud laenutegevusega.»

«Bank Northi äritegevuse ostmisega saime allahinnatud finantsinvesteeringu asemel testitud ja täielikus valmiduses Ühendkuningriigi ettevõtete laenutegevuse,» märkis ta. «Oleme tulemusega rahul, sest saame alustada laenutegevusega tingimustes, kus meil on olemas kindel strateegia, kontrollitud nõudlus, head inimesed, maaklerlepingud, tehnoloogia ja täiendav kontor Manchesteris.»