Riigikogus läbis esimese lugemise 2023. aasta riigieelarve

Pärnu kaasava eelarve hääletus kestab 30. oktoobrini Foto: Elmo Riig

Riigikogus läbis esimese lugemise 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mis keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

«Teeme järgmise aasta eelarvega esmajoones kõik, mis vajalik, et Eesti turvalisus oleks tagatud,» ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. «Viimased kolm aastat on olnud pea katkematu kriisiolukord, see on proovile pannud nii tervishoiusüsteemi kui majanduse. Oleme COVIDi kriisiga toime tulnud, aga Venemaa alustatud sõda lääne väärtusruumi vastu kestab ja dikteerib fookuse.»

Tuleva aasta eelarve panustab riigikaitsesse, inimeste toimetulekusse ning haridusse. Esmakordselt jõuavad 2023. aasta eelarves kaitsekulud üle ühe miljardi piiri, oluline osa läheb ka inimeste toimetuleku toetamisse ning haridusse. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase kolm protsenti SKP-st.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selgitas, et ligi pool kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest tuleb tagasi Eesti majandusse. «Näiteks viimasel kolmel aastal on varustushanked, investeeringud ja majanduskulud olnud kokku miljard eurot, millest 562,5 miljonit eurot ehk 56,2% on läinud Eesti tarnijatele.»

Riigieelarve tulude kogumaht 2023. aastal on 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades selle aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal, selgub eelnõu seletuskirjast.

Eelnõu näeb ette toetada energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 miljoni euroga, kus rahasüsti saab taastuvenergia kiirendamise kava.

Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui ka gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest umbes 200 miljonit eurot. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele, energiahindade tõusu mõju leevendamiseks laienevad likviidsusmeetmed suurtele ettevõtetele.

Riigieelarves nähakse ette, et õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9 protsenti, päästja minimaalne palk tõuseb 1190 eurolt 1620 eurole ehk 36 protsenti ja politseiniku minimaalne palk 1575 eurolt 1849 eurole ehk 17 protsenti. 

Kõrgharidusse lisatakse 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstetakse rahastust täiendavalt 15 protsendi võrra. Teadus- ja arendustegevusse suunatakse 1% SKP-st ning tulumaksuvabaks muutub keskmine vanaduspension.

2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, mis on 0,6 protsendi võrra kõrgem kui 2022. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Ivari Padar (SDE), Martin Helme (EKRE), Priit Sibul (Isamaa), Mart Võrklaev (RE) ja Jaak Aab (KE), kes esitasid oma seisukohad ja hinnangud tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohta.

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 19 poolt, 48 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust ning esimene lugemine lõpetati.