Tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku uued turvalise tööaja reeglid

Foto: Christina @ wocintechchat.com / Unsplash

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni kutsel toimunud kolmepoolsetel läbirääkimistel said tööturu osaliste allkirjad kokkulepe, millega läheb paindlikumaks info- ja kommunikatsiooni valdkonna töötajate valveaeg ja seadusesse tuuakse iseseisva töötaja vabam tööajagraafik.

Täna sõlmitud tööandjate ja ametiühingute kokkulepe näeb ette, et tööaja reeglid muutuvad paindlikumaks kahel teemal. Erisused tulevad valveaja reeglites ning seadusesse lisandub iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste.

Valveaeg hakkab tulevikus kokkuleppe kohaselt olema paindlikum nendele töötajatele, kes põhiliseks tööülesandeks on info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Valveaega saab teha kuni 130 tundi kuus ning töötaja peab saama kuus vähemalt kaks nädalavahetust puhkamiseks.

Lisaks leppisid partnerid kokku, et töölepingu seadusesse tuleb uus mõiste. Edaspidi saab töötaja, kes töötab oma töö iseloomust lähtuvalt iseseisvana, ise otsustada, kuidas ta oma tööaega korraldab. Sellist reeglit saab rakendada nende töötajate suhtes, kes teenivad vähemalt eesti keskmist töötasu. Kokkuleppe alusel hakkab sotsiaalministeerium koostama eelnõud ja seletuskirja, eesmärgiga arutada vastavaid teemasid valitsuses juba sel aastal.

Tänasel kohtumisel oli arutelu all ka vaba päeva andmine, kui riigipüha langeb nädalavahetusele. Samuti arutleti paindlike tööajareeglite üle noortele. Mõlema teema puhul diskussioon jätkub. Järgmine kolmepoolne kohtumine toimub novembri lõpul.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas tõdes, et kuivõrd tööturg on pidevas muutumises, on suurem paindlikkus nii töötajate kui tööandjate huvides. «Paindlikumad tingimused võimaldavad tõsta nii tööhõivet, suurendada maksutulu kui parandada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet,» lausus ta. «Eriti hea meel on lahenduse leidmine valveaja regulatsioonis, sest seda on tööandjad otsinud mitu aastat.»

Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul astuti selle kokkuleppega samm kaasaegsema tööaja regulatsiooni poole. «Valdkondi, kus on mõistlik kokku leppida seadusest pisut teisiti, on teisigi, ning nende arutamine kolmepoolselt koos töötajate, tööandjate ja valitsusega annab selleks võimaluse. Probleem tuleb lahendada just seal, kus see eksisteerib ning enamasti pole võimalik eriregulatsiooni rakendada kõigile korraga,» lisas Toomel.