Jaanus Lauguse kinnitusel on Eesti elanikud viimased kolm-neli aastat massiliselt suurtest linnadest väiksematesse asulatesse kolinud. «Selleks, et need inimesed seal elada ja liikuda saaksid, oleks võimalik kaupu vedada ja tekiksid ka töökohad, siis on vaja, et taristu tuleb sellele nõudlusele järgi,» rääkis Laugus.
«Riik peaks märkama, et inimeste eelistused ja ootused on muutunud ning tegema maal elamise võimalikuks. Praegu tõmmati aga tee-ehitusele pidurit ning Rail Balticu tähtaegu lükati edasi, mis on selgelt vastupidine üldisele trendile ja elanike ootusele,» rääkis Laugus.
«Puudulik ja lagunenud taristu ongi Eesti üks suuremaid murekohti. Meie taristu on selgelt suurele osale Euroopast alla jäänud. 90ndatel naersime kõik Poola teede üle, aga viimase kümnendiga on nad euroraha hästi ära kasutanud, põhiteed eeskujulikult korda teinud ja nüüd paistame me ise nende kõrval hädised. Läti valitsus võttis vastu kava ehitada 2040. aastaks üle 1000 kilomeetri neljarealisi kiirteid, et jõuda igast riigi otsast Riiga kahe tunniga. Ka Leedus on teede seis meist igal suunal märksa paremal tasemel,» lisas Laugus.
«Rongiühendused on samuti väga olulised ning ka Kesk- ja Lõuna Euroopaga pole meil suurt midagi võrrelda. Näiteks Hispaanias läbib rong Malaga ja Barcelona vahelised muidu autoga läbitavad 1000 kilomeetrit väga mugavalt viie ja poole tunniga. Me ei ole Tallinn-Pärnu otsaga isegi alustanud, kuigi see oleks inimestele ülioluline areng,» ütles Laugus.