Aktsiiside tasumise kasv tõmbas suvel pidurit

BNS
Copy
Riigi reservis jääb raha järjest vähemaks.
Riigi reservis jääb raha järjest vähemaks. Foto: Robert Anasch/ Unsplash

Rahandusministeeriumi andmeil on aktsiiside tasumine augustis suvekuudest kõige kõrgema kasvuga, kuid on siiski oluliselt tagasihoidlikum aasta alguse kasvudest.

Suveperioodil olid kõikide aktsiiside tasumised suuremas osas eelmisest aastast madalamad ning seda tänu üldisele hinnatõusule, mis eelkõige mõjutab sisetarbimist, teatas ministeerium.

Alkoholiaktsiisi tasumine suurenes augustis 14,4 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kui varasemal kahel kuul oli lahja alkoholi deklareerimine varasema aastaga võrreldes languses, siis augustis suurenes nii kääritatud jookide kui õlle deklareerimine. Suvekuudele on tavapäraselt omane eelkõige lahja alkoholi populaarsus ning deklareerimine on aasta kõrgeimas punktis. Sel aastal on aga suvekuudel deklareeritud keskmisest rohkem kanget alkoholi ja veini, kaheksa kuuga on deklareerimine suurenenud vastavalt 14,8 ja 15,6 protsenti.

Kütuseaktsiisi tasumine augustis jäi praktiliselt eelmise aasta tasemele, suurenedes aastaga marginaalselt 0,3 protsenti. Tasumine kütuseaktsiisilt on viimastel kuudel vähenenud oluliselt, iga kuuga väheneb kumulatiivne kasv ning tasumine eelmise aastaga võrreldes oli augusti lõpuks vähenenud juba 1,1 protsenti. Languse peamine põhjus seisneb eelkõige maagaasi tarbimise vähenemises, mida on suudetud sellel aastal üle 19 protsendi kahandada.

Mootorikütuste deklareerimine püsib aasta varasemaga võrreldes väikses kasvus. Augustis suurenesid aasta varasemaga võrreldes nii bensiini kui diislikütuse kogused, kuid aasta kokkuvõttes on kasvus vaid diislikütuse deklareerimine.

Piiriülene tankimine on ministeeriumi teatel toimunud transpordi- ja logistikasektoris pikaajaliselt. Nii nagu sihtkohad on üle Euroopa, nii on ka käibemaksu tagasi küsitud paljudes erinevates Euroopa riikides toimunud tankimistelt. Deklaratsioonidelt saadud info põhjal saab aga hinnanguliselt öelda, kui suured on Eesti ettevõtete tankimismahud erinevates riikides ning kuidas on need ajas muutunud.

2020. aasta andmetest oli näha üsna tugevat seost Eesti diislikütuse aktsiisimäära ajutise langetamise ja naaberriikides, eelkõige Baltimaades toimunud tankimise muutustes. Vähenemist oli märgata ka teistes riikides, kuna tegemist oli erakordse aastaga, mil COVID-19 pandeemiast põhjustatud tervise- ja majanduskriis ei jätnud puutumata ka kaubavahetust. Lätis ja Leedus tangitud liitrid on eelkõige see osa piiriülesest tankimisest, mida saab Eesti kontekstis pidada piirikaubanduseks ning muu hulgas mõjutatav ka läbi hinna. Kuigi 2020. aasta piiriülese tankimise mahud vähenesid oluliselt oli ootus, et mahud vähenevad Lätis ja Leedus ka veel 2021. aastal.

Kui 2015. aastal moodustasid Lätis ja Leedus tankimine kõikidest piiriülestest tankimistest ligikaudu 9 protsenti ehk 7 miljonit liitrit, siis tankimise tipptase oli 2018. aastal kui osakaal juba kogu tankimisest moodustas 45 protsenti ehk 68 miljonit liitrit. Diislikütuse aktsiisimäära ajutine langetamine ja COVID-19 pandeemia tõi kaasa aga piiriülese tankimise olulise vähenemise ning kahe naaberriigi osakaal kokku kogu tankimisest langes 2020. aastal 33 protsendile ehk 39 miljonile liitrile.

Hinnanguliselt liikus 2020. ja 2021. aastal Lätist ja Leedust tagasi Eestisse keskmiselt 40-45 miljoni liitri diislikütuse tankimine. Teiste riikide osa, mis madalama hinna tõttu Eestisse tagasi toodi, hindab rahandusministeerium pigem marginaalseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles