Eesti Pank laseb välja kuldmündi, mündimüügil on piirang

Liivimaa maapäeva kuldmünt Foto: Eesti Pank

Eesti Pank annab 25. oktoobril välja kullast meenemündi, mis on pühendatud Liivimaa maapäeva esmakogunemise 600. aastapäevale.

Münt sümboliseerib eelkõige piirkondlikku koostööd. 1422. aastal kogunesid Võnnu (Cēsisesse) Liivimaa tähtsamate ühiskonnagruppide esindajad aruteludeks, mida otsustati edaspidi regulaarselt maapäevana pidada. Ligi poolteise sajandi jooksul etendasid maapäevad tähtsat rolli kogu praeguste Eesti ja Läti alade poliitilises elus.

Liivimaa maapäevale pühendatud kullast meenemündi on kujundanud disainer ja kujundaja Riho Luuse. Mündil on taimornamendiga põimitud rist, mille idee pärineb Põhja-Saaremaa Karja kiriku (ehitatud 1334–1340) lõunapoolse eeskoja ukse kohal asuvalt dolomiidist reljeefilt. Kujund sümboliseerib kristliku mõtteviisi ühtset, kindlat ja jätkuvat kasvamist ning levimist keskajal.

Mündil on ka aastaarv 1422 ja sõnad «Liivimaa maapäev». Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2022. Kuldmünt on prooviga 999, kaalub 3,11 grammi ning selle läbimõõt on 18 millimeetrit. Mündi tiraaž on 3000.

Kullast meenemündi nimiväärtus on 25 eurot ja hind 250 eurot. Münt vermiti Portugali rahapajas.

Liivimaa maapäevale pühendatud meenemünti saab osta alates 25. oktoobrist Eesti Panga muuseumipoest ning Omniva e-poest. Mündile kehtib müügipiirang kaks münti ostja kohta.