Nafta ja gaasi hind lõpetas nädala tugeva langusega (2)

Ronald Reinap
, reporter
Copy
Naftapumbad Californias.
Naftapumbad Californias. Foto: AFP / Scanpix.

Nafta hind kukkus reedel üle 3 protsendi, kuna ülemaailmse majanduslanguse hirm ja nõrk nõudlus nafta järele, eriti Hiinas, kaalusid üles OPEC+ kärped. Samuti nägi suurt langust maagaasi hind Euroopas, kuna gaasihoidlad hakkavad täis saama. 

 

Brenti toornafta futuurid langesid 3,11 dollarit ehk 3,3%, lõpetades nädala 91,46 dollaril barreli kohta, samas kui USA West Texas Intermediate (WTI) toornafta futuurid langesid 3,56 dollarit ehk 4 protsenti, 85,55 dollarile. Eelmise nädala lõpus maksis barrel Brenti naftat koguni üle 98 dollari.

USA alusinflatsioon näitas viimase 40 aasta suurimat aastakasvu, mis tugevdas arvamusi, et intressimäärad jäävad pikemaks ajaks kõrgemaks, millega kaasneb ülemaailmse majanduslanguse oht.

Samuti nõrgendas nafta nõudlust tugevnev dollar, mis tõusis võrdluses teiste valuutadega ligikaudu 0,8 protsenti. Dollari tugevnemine vähendab nõudlust nafta järele, sest see muudab kütuse kallimaks ostjatele, kes kasutavad teisi valuutasid.

Maailma suurim toornafta importija Hiina on pärast nädalapikkust üleriigilist puhkuseperioodi võidelnud Covid-19 puhangutega. Riigi nakkusjuhtumid on ülemaailmsete standardite järgi väikesed, kuid riik järgib null-Covidi poliitikat, mis avaldab suurt mõju majandustegevusele ja seega ka naftanõudlusele.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) vähendas neljapäeval ka oma naftanõudluse prognoosi käesolevaks ja järgmiseks aastaks, hoiatades võimaliku ülemaailmse majanduslanguse eest.

Turg seedib endiselt Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni ja liitlaste (koos tuntud kui OPEC+) eelmisel nädalal tehtud otsust, kui nad teatasid, et vähendavad naftatootmise eesmärke kahe miljoni barreli võrra päevas. Rühma alatootmine tähendaks IEA hinnangul tõenäoliselt siiski ühe miljoni barreli suurust kärpimist päevas.

Langesid ka gaasihinnad Euroopas

Euroopa maagaasi hind langes juba teist nädalat järjest madalamale tasemele, alates juuni lõpust, kuna suurenevad varud suurendasid lootust, et piirkond suudab talve üle elada isegi vähenevate Venemaa tarnete tingimustes.

Hollandi TTFi maagaasifutuurid langesid reedel koguni 7,7 protsenti, 142 eurole megavatt-tunni eest, lõpetades volatiilse nädala 9,1 protsendi suuruse kukkumisega.

Euroopa gaasihoidlad on 91 protsendi ulatuses täis, samas kui tipptarbija Saksamaa on juba saavutanud 95 protsendi taseme, mille ta soovis saavutada hiljemalt 1. novembriks. See suurendab Euroopa tõenäosust gaasi puudujäägi või normeerimise vältimiseks, kirjutab Bloomberg.

Mõned ilmaprognoosid osutavad ka sellele, et kütteperioodi tippajal detsembrist veebruarini on temperatuur tavapärasest kõrgem, mis hoiab nõudluse kontrolli all. Tarbimise vähendamine on siiski endiselt väga vajalik ja riigid peavad tagama, et talve lõpuks on jäänud piisavalt varusid, et neid 2023. aastal ilma Vene gaasita uuesti täita.

Neljapäeval oma hooajalist väljavaadet värskendanud Copernicuse teadlaste sõnul on 50–60-protsendine tõenäosus, et Ühendkuningriigis, suurel osal Vahemere rannikul ja osal Kesk-Euroopa aladel on keskmisest tunduvalt kõrgem temperatuur. Ülejäänud mandril on 40–50-protsendine tõenäosus ületada oluliselt ajaloolisi keskmisi.

Sellegipoolest on maagaasihinnad endiselt umbes neli korda kõrgemad kui tavapärasel sügisel, kusjuures turud reageerivad tundlikult igale uudisele, mis võib ohustada niigi nappe tarneid.

Sel nädalal suurendas Moskva rünnakuid Ukraina vastu, suurendades muret Ukrainat läbivate kütusevoogude pärast, mis on Vene gaasi viimane allesjäänud gaasijuhtme marsruut Lääne-Euroopasse. Praegu on need tarned stabiilsed.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles