/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/08/14816337t1he47d.jpg)
Teadmatus Vene energiaimpordi suhtes viib euroala majanduse 2023. aastal kahanemisele, ütlesid reedel kaks Euroopa Keskpanga (ECB) kõrget ametnikku.
ECB: euroala majandus tuleval aastal kahaneb (1)
Kõrge inflatsioon, väiksem rahvusvaheline nõudlus ja langev usaldus viib tõenäoliselt euroala «märkimisväärse aeglustumiseni» 2022. aasta teises pooles ja 2023. aasta alguses, ütles ECB president Christine Lagarde Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kohtumisel.
ECB asepresident Luis de Guindos ütles ka Leedu ärilehele Verslo žinios, et väljavaated on tumedamaks muutunud.
Septembris halvaks stsenaariumiks peetud prognoos on muutumas tõenäoliseks stsenaariumiks, ütles ta.
Halb stsenaarium ECB septembrikuiste ennustuste järgi on euroala majanduse kahanemine järgmisel aastal pea protsendi võrra, samas kui tõenäoline stsenaarium nägi ette 0,9 protsendi suurust kasvu.
Halb stsenaarium näeb ette, et Vene energiatarned katkevad täielikult, ning tõenäoline stsenaarium seda, et 20 protsenti energiatarnetest jääb alles, ütles ta.
Venemaa on drastiliselt kahandanud gaasitarneid Euroopasse pärast seda, kui lääneriigid kehtestasid Moskvale sanktsioonid Ukrainasse vägede saatmise eest.
Venemaalt Saksamaale kulgevast gaasitorust Nord Stream 1 pole gaas liikunud alates augusti lõpust.
Venemaa sõjast tingitud energiahindade kasv Euroopas ajab inflatsiooni rekordilistesse kõrgustesse. ECB on sarnaselt teistele keskpankadele maailmas intressimäärasid tõstnud, et hinnatõusu ja nõudlust vähendada.
Inflatsioon euroalas ulatus septembris rekordilise kümne protsendini.
ECB süngema prognoosi täitumise puhul kasvab aastane inflatsioon 8,4 protsendi võrra 2022. aastal ja 6,9 protsenti 2023. aastal.
Vaatlejate sõnul tõstab ECB oktoobri lõpus intressimäärasid veel 0,75 protsendipunkti võrra.