T, 31.01.2023

Uus seadus tahab korterivaidlused kohtust ametnike kätte viia

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Uus seadus tahab korterivaidlused kohtust ametnike kätte viia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu kortermajad. Pilt on illustreeriv.
Tartu kortermajad. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu/Postimees Grupp

Riigikogus on käimas seadusemuudatus, mis tahab tekitada uue korterivaidluste lahendamise korra ning paneb uued nõuded korteriomanikele.

Riigikokku on jõudnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) muutus, milles on korteriomanikele ja -ühistutele olulisi muudatusi.

Kõigepealt tahetakse seadusemuudatusega võimaldada kohalikel omavalitsustel luua lepitusorgan korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste lahendamiseks, mis tegutseks lepitusseaduse alusel. «See oleks vaidlevate poolte jaoks alternatiiv kohtuvaidlusele ning vähendab eelduslikult kohtu töökoormust,» põhjendatakse seletuskirjas. Kuidas täpsemalt need lepitusorganid tööle hakkaksid, ei ole veel selge.

Seadusemuudatustest otseselt puudutab korteriomanikke aga säte, et korteriomandi muutmine, nt jagamine või kokkuehitamine, saab olema võimalik ainult juhul, kui seda notaris seadustamas käiakse. Seni ei ole see olnud vajalik, kui asjal on üks omanik. «Korteriomandite moodustamine on võimalik kas kaasomanike kokkuleppel või kinnisasja omaniku poolt, kuid ainult esimesel juhul peab praegu olema see tehing notariaalselt tõestatud. Selleks et ka kinnisasja omaniku poolt korteriomandite moodustamisel oleks täidetud seadusest tulenevad tingimused, on eelnõuga kavas ühtlustada nende tehingute vorminõue ehk ka kinnisasja omanik peab edaspidi korteriomandi moodustamiseks minema notari juurde,» öeldakse seletuskirjas.

Siin vaidles vastu Omanike Keskliit, öeldes, et seda seadust poleks praktikas võimalik täita. «Eelnõuga soovitakse suurendada konsensuslikkust uute korteriomandite loomisel, et vältida kuritarvitusi. Leiame, et omanikul peaks olema õigus oma korteriomandit jagada ka ilma teiste nõusolekuta, näiteks on kaks korterit kokku ehitatud ja omanik tahab taastada endise olukorra. Nõuda selleks kõigi korteriomanike notariaalset tahteavaldust oleks ebamõistlikult koormav ja sageli võimatu missioon. Korteriomandite jagamisega seotud kuritarvitused peaks olema välistatud ehituseksperdi arvamuse ja lisatava § 4 lõike 1 täienduse abil (igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs),» seisis liidu esitatud arvamuses.

Seadusemuudatust on kommenteerinud ka Pangaliit, kes tahaks, et seadusesse läheks sisse säte, et olukorras, kus üks korteriühistu likvideeritakse, läheks uutele moodustatavatele korteriühistutele üle likvideeritava korteriühistu kohustused.

Märksõnad
Tagasi üles