Sisuturundus
Eesti pindalaga riik, mis on maailma kullatootmise süda
/nginx/o/2022/10/07/14883433t1h4461.jpg)
14. oktoober 2022, 15:17
Pindalalt isegi Eestist väiksem Šveits ei ole kaugeltki maailma suurim kullakaevandaja, kuid ometi liigub ulatuslik osa kogu maailma kullast just läbi selle mägise Euroopa riigi. Seal asuvatel rafineerimistehastel ja vermikodadel on laitmatu maine – kõige kvaliteetseim kuld tuleb just Šveitsist, olenemata sellest, millises riigis see kaevandatud on.
Šveitsi tootjate kuld on investorite seas tuntud ning kõrgelt hinnatud. See on üks peamistest põhjustest, miks sealsetest tehastest pärit kulda on ka väga lihtne realiseerida. Kuid mil moel on Šveits kindlustanud endale liidripositsiooni maailma kullatootjate seas?
Vastus on lihtne: Šveits on erakordselt turvaline ning seal on aegade jooksul loodud tõhusad logistika- ning finantssüsteemid. Neli maailma suurimat väärismetallide tootjat baseeruvad just Šveitsis ning sel korral neid lugejatele tutvustamegi.
Valcambi
Šveitsi Ticino kanton ehk teisisõnu osariik on tuntud selle poolest, et selles piirkonnas rafineeritakse suur osa riiki jõudvast kullast. Kolm suurimat kullatootjat asuvad just selles kantonis. Nende seas on ka Valcambi.
Valcambit võib nimetada tuntuimaks Šveitsi kullatootjaks. See tehas on maailma kõige suurema tootmisvõimsusega rafineerimistehas ning suudab aastas rafineerida 1400 tonni kulda – seda on teistest tehastest tunduvalt rohkem. Valcambi Suisse investeerimiskuld on investorite seas väga populaarne, sest selle kõrge kvaliteet ning tuntud nimi võimaldavad tooteid hiljem väga lihtsalt realiseerida.
2015. aastal omandas Valcambi India kullafirma Rajesh Exports. Varem kuulus tehas Šveitsi investorite konsortsiumile ja USA kullakaevandajale Newmont Mining. Kusjuures viimane kasutab Valcambit endiselt oma USA kaevandustest eksporditud kulla töötlemiseks.
PAMP
Täielikult Šveitsi ettevõttele MKS Finance kuuluv Produits Artistiques Métaux Précieux (PAMP) asub samuti Lõuna-Šveitsis Ticinos. Tegelikult kuulub PAMPile lausa kaks väärismetallide rafineerimistehast – neist teine asub Indias Delhis. Ticino tehase kulla rafineerimisvõimsus on ligikaudu 550 tonni aastas.
1977. aastal asutatud PAMP oli esimene tehas, mis hakkas oma investeerimistooteid erinevate motiividega kaunistama. Nüüdseks on firmast eeskuju võtnud ka paljud teised kullatootjad, kuid PAMPi Rooma jumalanna Fortuuna kujutisega kuldplaat on endiselt kõige kaunimate seas. Tipptehnoloogia abil valminud kujutistega kullaplaadid on investorite seas äärmiselt hinnatud ka oma kõrge kvaliteedi poolest.
Argor-Heraeus
Ticinos tegutseb ka 1951. aastal asutatud Argor, mis on nüüdseks saanud juurde saksapärase liite – Argor-Heraeus. See rafineerimistehas suudab aasta jooksul toota 800 tonni kulda.
Argor kuulub alates 2017. aastast 100% ulatuses Saksamaa ettevõttele Heraeus. Peale omandamist jätkas tehas kauplemist Argor-Heraeuse nime all. Selle tootja kuld on eelistatud just saksa investorite seas, kes on loomult ettevaatlikumad ja hindavad stabiilsust ning kindlustunnet.
Argor-Hereause kullatooted kannavad ettevõtte logo, mis on kasutusel alates 1986. aastast.
Tavid
Metalor
Suure neliku ainus väljaspool Ticinot tegutsev kullatootja Metalor asub hoopis Neuchâteli kantonis Loode-Šveitsis - seal samas asub tänaseni ka ettevõtte peakontor. Kuid tehaseid on Metaloril mujalgi, need asuvad Hiinas, Hong Kongis, Singapuris ning USAs. Metalor suudab rafineerida umbes 800 tonni kulda aastas.
1852. aastal alguse saanud pikkade traditsioonidega kullatootja kuulub alates 2016. aastast Jaapani perefirmale Tanaka Kikinzoku, mis on samuti üks maailma juhtivaid väärismetallide rafineerijaid. Metalor on viimastel aastatel silma paistnud püüdlustega arendada kullatööstust vastutustundlikumas ja keskkonda säästvamas suunas.
