USA ja Saudi Araabia tülitsevad avalikult naftakärbete üle

USA president Joe Biden ja Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman. Foto: Mandel Ngan

USA ja Saudi Araabia vahetasid neljapäeval kibedaid süüdistusi OPEC+ läinudnädalase otsuse tõttu vähendada naftatootmist. Washington süüdistas Riyadhi Venemaa huvide teadlikus edendamises.

Saudi Araabia juhitud OPEC+ kartell, kuhu kuulub ka Venemaa, vihastas Washingtoni otsusega kärpida alates novembrist tootmist kahe miljoni barreli võrra päevas, tekitades hirmu toornafta hinna hüppelise tõusu ees.

Saudi Araabia avaldas neljapäeval pressiteate, milles lükkas kategooriliselt tagasi süüdistused poole valimises ajal, mil president Vladimir Putin jätkab täiemahulist sõda Ukrainas.

Kuid Valge Maja pressiesindaja John Kirby torkas kiirelt vastu, öeldes, et Riyadh on teadlik, et kärbe suurendab Venemaa tulusid ja vähendab sanktsioonide tõhusust. 

Ühendriigid on lubanud ümber hinnata suhted naftarikka kuningriigiga pärast kärpeid, mida peetakse diplomaatiliseks kõrvakiiluks president Joe Bidenile. Alles juulis tegi Biden visiidi Saudi Araabiasse, kus kohtus kroonprints Mohammed bin Salmaniga.

OPECi kärpeotsus on moraalne ja sõjaline toetus, sest see võimaldab Putinil jätkata oma sõjamasina rahastamist, oli Kirby ebatavaliselt jõuline kommentaar. «Teised OPEC+ riigid «tundsid end olevat sunnitud toetama Riyadhi suunda,» lisas Kirby, süüdistades Saudi Araabiat käteväänamises, et saavutada soovitut.

Naftakärbe tuleb Bideni jaoks tundlikul hetkel, kui demokraate ootavad novembris ees keerulised vahevalimised. Tarbijahinnad, eriti tanklates, aga tõusevad, mis on valijate jaoks peamine probleem.

Nafta rahastab Venemaa sõda

Saudi Araabia väitis pressiteates, et OPEC+ otsused lähtuvad puht majanduslikest kaalutlustest, viidates ka sellele, et Bideni administratsioon oli palunud kartellil kärped kuni 8. novembri valimisteni edasi lükata.

Biden on lubanud üksikasju täpsustamata Saudi Araabia jaoks tagajärgi.

Venemaa toetub kõrgetele naftahindadele, et rahastada oma takerduvat sõda Ukrainas, ning mõned USA seadusandjad on kutsunud Washingtoni üles peatama igasuguse koostöö Riyadhiga. «Tahtsime teada, et ... kui on ülemaailmne kriis, kas siis saudid valivad meid,» ütles senaator Bob Menendez sel nädalal. «No ei valinud. Nad valisid Venemaa.»

Kirby ütles neljapäeval, et Saudi Araabia välisministeerium võib püüda end välja keerutada või kõrvale kalduda, kuid faktid on selged. «Maailm koondub Venemaa agressiooniga võitlemisel Ukrainale.»

Ühendriikide ja Saudi Araabia partnerlus sai hoo sisse pärast teist maailmasõda, pakkudes kuningriigile sõjalist kaitset vastutasuks Ühendriikide juurdepääsu eest naftale.

Kriisidest tulvil suhte taaskäivitas Bideni eelkäija Donald Trump, kelle ametiajal moodustas Riyadh Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) andmeil veerandi USA relvaekspordist.

Lähenemine jätkus augustis, mil USA teatas, et Saudi Araabia ostab 300 Patriot MIM-104E raketisüsteemi, millega saab alla lasta kaugmaa ballistilisi ja tiibrakette, aga ka ründelennukeid.

Jeemeni valitsust toetava Saudi Araabia probleemiks on Jeemeni huthi mässuliste raketiähvardused – mässuliste varustuse ja tehnika eest on hoolitsenud Iraan.