/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2022/10/13/14896259t1h0981.jpg)
- Nõudlus Euroopas inflatsiooni tõttu järjest väheneb.
- Eesti toodang on eurooplastele varsti liiga kallis.
- Koondatud töötajaid on raske tagasi saada.
Eelmisel nädalal läks hingusele Ida-Viru puidutööstus Repo Vabrikud, nüüd teatas töötajate koondamisest Palmako – Eesti puidutööstuses küpseb kriis.
Kolmapäeval teatas puidutööstusettevõte Palmako, et aasta lõpuks on neil tehastes tööl sadakond inimest vähem kui aasta alguses. «Ükskõik kui efektiivselt me ei tegutseks, ei saa Eesti puidutööstus toorainet Põhjamaadest tuues ja toodangut sinna tagasi eksportides kunagi pakkuda sama suurt lisandväärtust kui kodumaise tooraine korral. Sisuliselt oleksime nagu elektroonikatööstus – kiibid sisse, toode välja, kohapeal tehakse ainult jupike tööst,» sõnas Palmako juht Rain Raudsepp probleeme kirjeldades. Vähem töötajaid tähendab, et kui enne töötati tehastes kahes vahetuses, siis nüüd ühes. Kuid Palmako pole kaugeltki ainus.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja kinnitas, et praegu on koondamine käsil mitmes ettevõttes. Päris kinniminekust pole ta kuulnud, pigem on tema sõnul tegu olukorraga, kus näiteks kolmest vahetusest jäetakse alles kaks.
Puidutööstust tabanud koondamiste põhjuseid on Välja sõnul mitu. Ennekõike on hädas need firmad, kes on oma lõppkliendile lähedal ehk müüvad näiteks aiamaju või mööblit välismaale. «Saematerjali on vähe ja see on kallis, koduehitusturul on pärast koroonabuumi langus, energia on kallis,» loetles Välja põhjuseid, miks Eesti tootjad on konkurentsist välja kukkunud. Euroopas hakkab nõudlus vähenema ja klient pole nõus puiduhinna tõusu kinni maksma. Kui Eestis on inflatsioon 25 protsendi ümber, siis euroalal laiemalt kümme protsenti.
Koondatavaid on mitusada
Kuigi tihti seostatakse meedias puidutööstuse kriisi vaid Ukraina sõja ning Venemaa odava tooraine äralangemisega, mainib Välja lisaprobleemina seda, et Eestis on viimase aasta jooksul võetud looduskaitse alla hulk metsamaad ning suvine raiekeeld pikenes kolmele kuule, mis teeb Eesti oma puidu näiteks Soome-Rootsi palgiga võrreldes kalliks. «Toome Rootsist-Soomest palki, saeme laudadeks, müüme tagasi,» kirjeldas Välja viimase aja trendi. Samas hakkab ka n-ö saepool ära kukkuma. «Rootsis on elekter odavam, sest taastuvenergiat on rohkem ja eks seal on ka saeveskeid,» nentis Välja.
Eesti ettevõtted pole enam konkurentsivõimelised
/nginx/o/2022/10/13/14896260t1h0161.jpg)
Ivar Dembovski
ASi Rait (RaitWood) juht
Meie mahud on praegu küll oluliselt vähenenud, kuid inimesi me koondanud pole. Oleme tööd ümber korraldanud ja suutnud vabad inimesed hõivata ettevõttesiseselt praegu käivitataval uuel viimistlusliinil ning teistes rollides.
Võib aga öelda, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime globaalsel turul on ilmselgelt kukkunud kallinenud toorme tõttu, mis on Eestis kallinenud rohkem kui põhikonkurentidest naaberriikides. Lisaks veel energiahindade mõju. See on juba hakanud mõjutama Eesti majandust tervikuna.
Pöördusime metsa- ja puiduettevõtetega juba kevadel valitsuse poole ja hoiatasime, et olukorras, kus tooraine import Venemaalt lõpeb ning sõda mõjutab kogu majandust, on sektori tööd pärssivad piirangud äärmiselt ohtlikud. Kahjuks meid kuulda ei võetud, kevadised raiepiirangud kestsid ligi kolm kuud ning see süvendas toorainepuuduse mõju veelgi.
Oleme Eestis üles ehitanud väga tugeva biomajandusharu, mis põhineb kohalikul toormel, on väga digiteeritud ja on suutnud globaalses konkurentsis kõrgelt väärindatud tootega läbi lüüa. Praegused riiklikud tegemised ja tegemata jätmised on aga Eesti ettevõtteid globaalsest konkurentsist välja lükkamas.
Mis koondamistesse puutub, siis rõhutas Välja, et nad ei ole ettevõtete seas mingit uuringut teinud, kui palju täpselt koondatakse. Viimase aja uudiste peale võib aga rahulikult öelda, et koondatavaid on mitusada. Repo Vabrikute sulgemisest jäi tööta 150, Palmako teatas, et veel tänavu kaob sadakond töökohta, Standardist koondatakse kümnendik töötajatest ehk 20 – nimekiri on Välja sõnul tegelikult pikem. Kuna tegu on maakohas asuvate firmadega, arvab Välja, et Eestit ootab taas väljaränne. «Kui pead maakohast ära kolima, siis sa ei lähe enam Tallinna, lähed kohe Soome,» ütles ta.
Kellel Välja hinnangul paremini läheb? Ettevõtetel, kes on mingit moodi energiaga seotud ehk kes toodavad hakkepuitu või graanuleid.
Metsatööstuses on Välja sõnul aga nii heitlikud ajad, et isegi paari kuud ei julge keegi ette ennustada. Kas kriis süveneb või mitte? Kas kuskilt tuleb veel mingi pauk? «Pead olema kiiresti valmis reageerima muutunud oludele. Kui ikka näed, et inimestele pole tööd anda, siis koonda. Aga koroonaajal nägime, et kes liiga agarasti koondas, see enam pärast töötajaid tagasi ei saanud,» rääkis Välja.
Kritiseerivad valitsust
Valitsuse kohta jagub kriitikat pea kõigil metsamajandajatel. Kuid mitte ainult. Sel nädalal esitasid 11 ettevõtlusorganisatsiooni ja ametiühingute organisatsiooni valitsusele pöördumise, kus väljendati muu hulgas mõistmatust selle pärast, kuidas õnnestus Lätil saada Eestist hulga soodsam nn kliimaeesmärk.
«Majanduses on keerulised ajad kõigil, samal ajal soovitakse tõsta õpetajate ja päästjate palkasid, suurendada pensione ja sotsiaaltoetusi. Riik ei tohiks edukat majandusharu lisapiirangutega takistada. Meie sektor võiks keerulisel ajal olla üks lahenduse pakkujatest ja olukorra leevendajatest, kui riik ei sekkuks ja lisapiirangutega olukorda veel hullemaks ei teeks. Näiteks seisaks jõulisemalt Eesti huvide eest Euroopa Liidus ega laseks Eestile panna kohustusi, mis mõjutavad tervet tööstussektorit, kogu Eesti majandust ja kümneid tuhandeid inimesi negatiivselt,» sõnas Välja.