Miks hinnastatakse tehingut, mitte orderit? Maailmapraktika on börsidel võtta maaklerifirmadelt tasu täidetud korralduste eest, ning seda võtavad ka Nasdaq Balti börsid LHV käest just täidetud tehingute, mitte orderite eest, viitab ta probleemi juurena börsile.
Kui klient esitab ühe orderi aktsiate ostuks, aga see täidetakse kolmes osas, siis läheb arvesse kolm tehingut.
LHV klientidest on puudutatud umbes 40–50 klienti, kes aktiivselt kaubeldes seda piiri ületavad.
Pikaajalise sihiga investeeriv osa kliendibaasist jääb 100 tehingust kuus väga kaugele.
«Tõenäoliselt võiks uue hinnastamisega olla klientidel vähem initsiatiivi suuremas koguses väikseid ordereid börsile edastada ja tehakse korraga suuremaid tehinguid,» märkis ta. «Seega võiks väheneda risk ka teiste investorite jaoks, et order täidetakse väga paljude väikeste tehingute kaupa.»
Börsi juht: tasuta tehingute arvu piiramine pole turule halb
Jaeinvestorid, nende tehingud ja loodav likviidsus on Tallinna börsil väga olulised. Kuid antud juhul ei ole siiski küsimus selles, kui palju teevad investorid väikesed tehinguid, vaid selles, kui palju ostetakse aktsiaid just ühekaupa. Täpset statistikat selle kohta saab küsida pankadel, minu hinnangul on tegemist marginaalse osaga, kommenteeris Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Tunnistan, et ma ei tunne et selle (st ühekaupa aktsiate ostmise) piiramine 100-le tasuta tehingule kuus kuidagi turule ja investeerimiskeskkonna arengule halb oleks või veel enam «börsil vaipa alt tõmbaks».
Esimesi samme investeerimismaailmas tehes on võib olla tõesti mugav katsetada, kuidas orderite sisestamine käib (seejuures tasudele mõtlemata), kuid teatava vilumuse saavutamisega kaob ilmselt vajadus sadu aktsiaid ühekaupa pidevalt osta-müüa.