LHV tõmbab Tallinna börsilt vaiba alt

LHV sai Nasdaq Baltic Awards 2019. aasta maaklerfirma auhinna. Fotol LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel auhinda vastu võtmas, paremal Kaarel Ots. Foto: Mihkel Maripuu

LHV oli see pank, kes Swedbanki järel kaotas Balti aktsiatehingutelt teenustasu. Järgnes väikeste aktsiatehingute buum. Igaüks sai osta kasvõi ühe aktsia haaval. Selline tegevus ei pruugi olla enam mõistlik ega põhjendada näiteks müüjale täiendavaid kulusid.

12. detsembrist olukord muutub. Nimelt jõustub siis LHV hinnakirja muudatus, mille kohaselt lisandub investeerimisteenuste teenustasu väga aktiivsetele Balti turul kauplejatele ehk neile, kes teevad enam kui 100 tehingut kuus.

Kuni 100 tehingut kalendrikuus on investoritele endiselt tasuta. Alates 12. detsembrist võetakse iga seda ületava tehingu eest tasu 0,2 protsenti vastava tehingu summast.

Paraku ei pruugi investor üldse olla mingi sage kaupleja. Sada tehingut ei tähenda seda, et klient annab sada korda kalendrikuus tehingukorralduse, ja alates 101. korraldusest tuleb maksta teenustasu 0,2 protsenti tehingu summast.

Kuna börsil on äärmiselt palju väikesi tehingukorraldusi, võib tähendada, et näiteks ühe tehingukorraldusega 50 aktsia müümisel toimuvad reaalselt müügid 3 tehingus. Lihtsalt osta soovitakse väikeseid koguseid. Või vastupidi ostmisel, kus müüa tahetakse näpuotsaga. LHV puhul tähendab see, et klient tegi 3 tehingut, mitte ühe tehingu. Näiteks 1000 vähelikviidse aktsia müümisel võib see 100 tehingut tulla täis väga kiiresti. Selleks ei pea olema «aktiivne kaupleja».

Selline turuareng tähendab, et tõenäoliselt väheneb Balti börsidel tehingute arv, seeläbi ka likviidsus ja käibed, mis pole niigi kiita.

«LHV hinnakirjas on alates detsembrist kuni 100 Balti tehingu tegemine kalendrikuus tasuta. Seda ületavatelt tehingutelt võetakse 0,2 protsenti vastava tehingu väärtusest. Tehinguks loetakse börsil tehtud tehingut, mitte kliendi orderit,» kommenteeris LHV maakleritegevuse juht Sander Pikkel. «Tõepoolest oleme saanud tagasisidet, et mida siiski tehinguks lugeda. Tehinguks loetakse börsil täidetud orderit, mille käigus on aktsiad omanikku vahetanud.»

Miks hinnastatakse tehingut, mitte orderit? Maailmapraktika on börsidel võtta maaklerifirmadelt tasu täidetud korralduste eest, ning seda võtavad ka Nasdaq Balti börsid LHV käest just täidetud tehingute, mitte orderite eest, viitab ta probleemi juurena börsile.

Kui klient esitab ühe orderi aktsiate ostuks, aga see täidetakse kolmes osas, siis läheb arvesse kolm tehingut.

LHV klientidest on puudutatud umbes 40–50 klienti, kes aktiivselt kaubeldes seda piiri ületavad.

Pikaajalise sihiga investeeriv osa kliendibaasist jääb 100 tehingust kuus väga kaugele.

«Tõenäoliselt võiks uue hinnastamisega olla klientidel vähem initsiatiivi suuremas koguses väikseid ordereid börsile edastada ja tehakse korraga suuremaid tehinguid,» märkis ta. «Seega võiks väheneda risk ka teiste investorite jaoks, et order täidetakse väga paljude väikeste tehingute kaupa.»

Börsi juht: tasuta tehingute arvu piiramine pole turule halb

Jaeinvestorid, nende tehingud ja loodav likviidsus on Tallinna börsil väga olulised. Kuid antud juhul ei ole siiski küsimus selles, kui palju teevad investorid väikesed tehinguid, vaid selles, kui palju ostetakse aktsiaid just ühekaupa. Täpset statistikat selle kohta saab küsida pankadel, minu hinnangul on tegemist marginaalse osaga, kommenteeris Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

Tunnistan, et ma ei tunne et selle (st ühekaupa aktsiate ostmise) piiramine 100-le tasuta tehingule kuus kuidagi turule ja investeerimiskeskkonna arengule halb oleks või veel enam «börsil vaipa alt tõmbaks».

Esimesi samme investeerimismaailmas tehes on võib olla tõesti mugav katsetada, kuidas orderite sisestamine käib (seejuures tasudele mõtlemata), kuid teatava vilumuse saavutamisega kaob ilmselt vajadus sadu aktsiaid ühekaupa pidevalt osta-müüa.