Olukord läheb veel hullemaks? Vene nafta hinnalagi võib anda ootamatu tagasilöögi

OPEC+ liikmesriikide lipud. Foto: RAMZI BOUDINA/REUTERS

Mõned Bideni administratsiooni ametnikud tunnevad üha enam muret, et nende plaan kehtestada Venemaalt ostetava nafta hinnale ülempiir võib anda tagasilöögi.

Naftale hinnalae seadmise eesmärk on hoida maailmaturul piisavalt Venemaa tarneid, et vältida globaalset naftahindade hüppelist tõusu, kuid OPEC+ samm vähendada tootmist kahe miljoni barreli võrra päevas on seda kahjustanud.

Hinnalae plaaniga minnakse siiski edasi, sest seda peetakse parimaks valikuks halbade võimaluste hulgast, et vähendada Venemaa naftatulusid Ukraina sõja rahastamiseks, kirjutas Bloomberg.

Hind hoopis tõuseb?

Kuid mõned Bideni administratsiooni ametnikud on mures, et OPEC+ tootmiskärbe on suurendanud turgude volatiilsust ning USA juhitud samm Venemaa naftahindade piiramiseks võib selle asemel kaasa tuua tõusu.

Administratsiooni ametnikud, kes on pidanud peaaegu iga päev kohtumisi hinnalae läbirääkimisteks, muretsevad üha enam, et Venemaa president Vladimir Putin võib kätte maksta tarnete katkestamisega.

Brenti toornafta hind oli neljapäeval 92,40 dollarit barreli kohta. Hinnad on sel aastal olnud kõikuvad, kerkides invasiooni alguses 140 dollarini, kuid kukkusid kolmandas kvartalis.

Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak ütles pärast OPEC+ otsust, et «hinnalagi loob väga halva pretsedendi ja tabab eelkõige neid, kes seda kehtestavad». See mehhanism on Venemaale vastuvõetamatu.

Putin on öelnud, et tema riik ei müü naftat ühelegi riigile, kes osaleb hinnapiirangus.

USA kahekordistab jõupingutust

OPEC+ kärbe nörritab USA ametnikke. President Joe Biden süüdistas teisipäeval kartelli kõige mõjukamat liiget Saudi Araabiat Venemaa poolele jäämises. Mõned demokraadid on väitnud, et kärbete ajastus – kuu aega enne USA Kongressi valimisi –oli mõeldud nende parteile kahju tekitamiseks, kuna see tõstis bensiini hindu.

USA ametnikud jätkavad hinnalae plaani kallal tööd nii sisemiselt kui ka koos liitlastega. Rahandusminister Janet Yellen kahekordistab jõupingutusi Vene nafta hinnalae kehtestamiseks, öeldi teisipäeval avaldatud avalduses, milles kirjeldas tema kohustusi selle nädala Rahvusvahelise Valuutafondi koosolekutel Washingtonis. Plaani toetavad ka Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, välisminister Antony Blinken ja president ise.

Ülempiir võimaldaks Venemaa nafta ostjatel juurdepääsu Euroopa teenustele, kuid ainult siis, kui nende ostuhind langeb alla USA ja tema liitlaste kehtestatud ülemmäära. Seda taset ei ole veel kindlaks määratud ja arutelu üksikasjade väljaselgitamiseks on oodata selle kuu lõpus.

Sellegipoolest näib vähem tõenäoline, et USA-l ja liitlastel õnnestub Putini režiimi ja Ukraina sissetungi naftatulu ära lõigata, ütles üks allikatest. Üheks oluliseks takistuseks plaanile on sellele heakskiidu saamine kõikidelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt.