Ühendkuningriigi pensionifondid müüsid lisatagatise nõuete tõttu maailmas varasid, kuna Inglise Pank kinnitas, et reedel saavad õigeaegselt läbi nende võlakirjade erakorralised toetusostud. See on kõigutanud võlakirju Sydneyst Frankfurdi ja New Yorgini.
Suurbritannia pensionifondid panid maailma võlakirjad värisema (1)
Kui veel 21. septembril maksti USAs investeerimisjärgu võlakirjade eest 90 senti dollarilise nominaali kohta, siis nüüd kukkus see 86 sendini. Ühe Wall Streeti kauplemisfirma teatel on surve taga Suurbritannia pensionifondide hädamüügid.
Euroopas on võlakirjadesse pakendatud võimendusega laenud ehk CLOd tugeva müügisurve all. Austraalias on palutud investoreid, et nad teeksid pakutavatele hüpoteekvõlakirjadele pakkumisi. Aasia investeerimisjärgu võlakirjade tootlus on kahe kuu tipus.
Suurbritannia pensionifondid peavad leidma lisatagatisi, kuna nende derivatiivipanused on läinud hapuks. Kuna intressimäär on järsult muutunud, nõutakse lisatagatisi.
Kauplejad kardavad reedel läbi saava Inglise Panga võlakirjaostuprogrammi lõpujärgseid turuolusid. Ühendkuningriigi inflatsioonitasemega seotud võlakirjade hinnad on taas kukkunud. Naelsterlingis Suurbritannia ettevõtte kvaliteetvõlakirjade tootlus ületas seitse protsenti. Varem võis seda näha 2009. aastal.
Ühendkuningriigi võlakirjaturu paanika põhjustas rahandusministri Kwasi Kwartengi 23. septembril esitatud lisaeelarve, millel puudus rahaline kate.
«Investorid kardavad, et kui Suurbritannia pensionifondid müüvad edasi, siis võib müügilaine laieneda USA kvaliteetvõlakirjadele,» kirjutas JPMorgan Chase’i strateeg Eric Beinstein. «Eile oli juba tunda sellist müüki.»
«Suurbritannias juhtunu võib viia euroalal kasvava volatiilsuseni,» ütles Andromeda Capital Managementi riskifondi asutaja Alberto Gallo Bloombergile. «Palju varasid on üle hinnatud. Me oleme alles ümberhinnastamise alguses.»