SEB: langused võlakirjaturgudel on pensionifondid miinusesse viinud

BNS
Copy
SEB Varahalduse fondijuht Endriko VÕrklaev
SEB Varahalduse fondijuht Endriko VÕrklaev Foto: SEB

SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul on suured langused võlakirjaturgudel viinud Eesti kõigi konservatiivsete pensionifondide üldindeksi EPI-10 tagasi aastasse 2012 ning niigi kehvale tulemusele lisandub veel viimase paari aasta inflatsioonikoorem.

«Peale juunikuu põhjasid aktsiaturgudel järgnes mõõdukas karuturu ralli, mis viis maailma aktsiaindeksi augusti keskpaigaks põhjadest umbes 19 protsenti kõrgemale. Aasta algusest arvates siiski plussi ei jõutud, ehkki nõrgenevas euros arvestatuna oldi sellele päris lähedal. Septembris anti aga kogu saavutatu tagasi ja jõuti taas juuni põhjade lähedale,» märkis Võrklaev pressiteates

Euro on siinse piirkonna investoreid sel aastal tema sõnul siiski tublisti aidanud – näiteks USA S&P 500 aktsiaindeks oli septembri lõpuks dollarites aasta algusest 22 protsenti, kuid eurodes vaid 9 protsenti miinuspoolel. «Arvestades, et eelmisel, 2021. aastal tõusis USA aktsiaindeks eurodes koguni 38 protsenti, ei tundugi see 9-protsendine langus sel aastal nii ebatavaline,» ütles Võrklaev.

Ebatavaline on olukord tema sõnul olnud aga võlakirjainvestoritele, sest selle aasta kahekohalistele kaotusprotsentidele pole vastu panna samaväärseid tõusunumbreid eelnevatest aastatest.

Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et turvalisena näivatelt võlakirjadelt võib teenida miinust ja isegi kahekohalistes protsentides mõõdetavat miinust.

«Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et turvalisena näivatelt võlakirjadelt võib teenida miinust ja isegi kahekohalistes protsentides mõõdetavat miinust. Põhjuseks ei ole siin mõne võlakirjaemitendi pankrot, vaid intressimäärade tõus. Kui intressimäärad tõusevad, siis vanade, madalama intressimääraga võlakirjade turuhinnad peavad langema, et säilitada konkurentsivõimet uute kõrgema intressimääraga võlakirjade vastu,» selgitas Võrklaev.

Eriti halva mõjuga on intressimäärade tõus tema sõnul olukorras, kus alguspunktis on intressimäärad madalad või isegi negatiivsed. Samas kui negatiivse tootluse põhjuseks on intressimäärade tõus, siis tuleviku vaates loovad kõrgemad intressimäärad eeldatavalt parema tootluse võimaluse.

Palju sõltub fondijuhist

Suured langusprotsendid pole Võrklaeva sõnul siiski paratamatud ja üht-teist saab pensionikogujate vara kaitseks ära teha fondijuht – hoides pensionikogujate vara näiteks lühema tähtajaga võlakirjades või suisa rahas, on kaotused väiksemad. 

Kui Euroopa võlakirjaindeksid langesid panga andmetel juulist septembrini umbes 4,5 protsenti, siis SEB madalama riskiga, peamiselt võlakirjadesse investeerivad pensionifondid piirdusid alla 2 protsendi suuruse kvartaalse miinusega. «Tulemused selle aasta algusest on aga kõigil fondidel miinuspoolel, kuid enamikel fondidel on miinused turu keskmistest väiksemad ehk enamik SEB aktiivselt juhitavaid pensionifonde on suutnud sel aastal passiivseid indeksfonde tootluses lüüa,» tõdes Võrklaev.

Pikaajalisele heale tootlusele pannakse alus sissemaksetega just raskematel aegadel, kui väärtpaberite hinnad on all ja sama sissemakse eest saab neid osta rohkem.

SEB madalama riskiga fondid müüsid kesksuvel Saksamaa 10-aastaseid võlakirju ja paigutasid saadud raha Saksamaa üheaastastesse võlakirjadesse. «Samuti kaitsesime pensionivara lühikeste positsioonidega võlakirjafutuurides. Kevadel hoidsime positsioone inflatsioonikaitsega võlakirjades, mille hind tõusis koos inflatsiooniootuste kasvuga. Maikuus müüsime selle positsiooni, sest pidasime nende võlakirjade hinnatõusu ammendunuks,» tõi Võrklaev välja ning lisas, et need sammud aitasid konservatiivsemate pensionikogujate jaoks kaotust pehmendada.

«Aktsiainvesteeringutes oleme viimastel kuudel teinud taktikalisi muudatusi – kõrgema riskiga fondides vähendasime augusti keskel aktsiaosakaalu 10–15 protsenti. Samuti lülitusime kaitsvatesse sektoritesse, nagu esmatarbekaubad ja tervishoid ning eelistasime kasvuaktsiatele väärtusaktsiaid. See aitas kõrgema riskiga SEB fondide jaoks leevendada suve lõpu ja septembri aktsiaturgude langust,» lisas Võrklaev.

Järgmise, 2023. aasta alguses kantakse pensionikogujate kontodele 2020–2021 katkestatud riigipoolsete maksete hüvitis. SEB klientidele peaks eelduste kohaselt laekuma umbes 50 miljonit eurot.

Samuti on edasi liikunud plaan võimaldada suuremaid vabatahtlikke sissemakseid teise samba fondidesse – alates 2024. aastast peaks olema võimalik teha avaldusi 2 protsendi asemel 4 protsenti või 6 protsenti isiklikeks igakuisteks sissemakseteks, millele endiselt lisandub riigipoolne 4 protsendi suurune sotsiaalmaksu osa.

«Pikaajalisele heale tootlusele pannakse alus sissemaksetega just raskematel aegadel, kui väärtpaberite hinnad on all ja sama sissemakse eest saab neid osta rohkem,» võttis Võrklaev kokku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles