Konkurentsiamet tuvastas elektri rekordhinna põhjuse

Elekter. Foto: Toomas Huik.

Eesti, Läti ja Leedu energia regulaatorite ühisanalüüs leidis, et Nord Pooli elektribörsi elektrihinna järsu tõusu põhjustas 17. augustil erinevate asjaolude kokkulangemine, nagu ka Balti turu väiksusest tulenevad eripärad. Turureeglite rikkumist analüüsi raames ei leitud.

Konkurentsiamet koostöös Läti ja Leedu regulaatoritega leidsid, et maksimaalse turuhinna 4000 eurot/MWh põhjustas asjaolu, et 17. augustil kell 18–19 ei pääsenud Balti turule piisavalt tootmisvõimsusi. Vastavalt Nord Pooli elektribörsi reeglitele käivitati kogu päevaks Leedu põhivõrguettevõtja Litgrid tipuvõimsuse reserv, 50 MW, mille abil suudeti vältida elektrihinna kerkimist 4000 eurot/MWh-ni kahel muul tunnil sel päeval, kuid mis siiski ei hoidnud ära 4000 eurot/MWh hinna tekkimist kell 18–19. Puudu jäi tootmisvõimsust mahus 2,14 MWh (Eestis 0,57 MWh, Läti 0,6 MWh ja Leedu 0,97 MWh).

Eesti Konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee sõnul näitab analüüs, et elektribörs vajab revisjoni, kuna asjaolud, mis viisid hinnatõusuni, võivad juhtuda ka tulevikus. Samas tuleks kohe tegeleda Nord Pooli pakutavate toodete Balti turule sobivamaks muutmisega. «Kindlasti tuleb elektribörsil tõsta paindlikkust ning Nord Pool peab kohandama oma protsesse ja pakkumistooteid selliselt, et need sobiksid meie kohalike oludega,» ütles Pärn-Lee.

Elektrihinna tõusu põhjuseks oli asjaolu, et elektrienergia hinda mõjutasid ülekandevõimsuste piirangud, Balti ja Soome tootmisüksuste samaaegsed hooldused ja rikked, tuuleenergia vähene toodang, Norra hüdroreservuaaride madal täituvus ning elektribörsi Nord Pool süsteemi jäikus, mille tõttu lükati osa turuosaliste pakkumisi korduvalt tagasi. Balti elektriturg on võrreldes teiste Euroopa Liidu turgudega väike, mistõttu hinda võivad mõjutada väga väikesed muudatused turul (kasvõi vähene ülekandevõimsuste piiramine jne).

Konkurentsiamet koostöös Läti ja Leedu regulaatoriga jõudis järeldusele, et tuleb kohandada pakkumistooteid ja muuta protsesse paindlikumaks. Ameti hinnangul on oluline, et võetakse kasutusele lähenemine, kus kõrge turuhinna tekkimise riski esinemisel taasavatakse pakkumusnimekirjad, mis avaks võimaluse turuosalisel tootmispakkumisi muuta.

Balti energiaregulaatorid on analüüsi tulemusi tutvustanud Nord Poolile, kes on lubanud oma tooteid ja protsesse täiustada.

Elektrihind on tõusnud alates 2021. aasta juulikuust nii Eestis kui ka mujal Euroopas. 2021. aasta keskmiseks elektrienergia hinnaks kujunes Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 86,73 eurot/MWh, mis oli 2020. aasta keskmisest hinnast 157,4% võrra kõrgem. Elektrihinda on eelkõige mõjutanud Balti turul gaasihinna suur tõus. Lisaks on elektrienergia nõudlus kasvanud, kahekordistunud on CO2 hinnad ning ilmastik mõjutanud hüdroreservuaaride mahtusid – see kokku on omakorda mõjutanud elektrihinda.

17. augustil tõusis keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas 682,05 eurot/MWh ja ühel tunnil kella 18.00 kuni 19.00 lausa 4000 eurot/MWh. Seoses elektrihinna rekordilise kasvuga algatas Konkurentsiamet analüüsi, et tuvastada hinnatõusu põhjuseid.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi-, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.