/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
Oktoobri lõpus valmib Paldiskis kümneid miljoneid eurosid maksnud haalamiskai, mille külge pidi end haakima LNG-terminal. Kuna ujuvterminal sõidab Soome, jääb ka kai tühjaks. Õhku jäid aga küsimused, kes hüvitab kulud ja mis saab edasi?
Koos Alexelaga projekti arendanud Infortari juht Martti Talgre teatas kohe pärast Soome otsust, et haalamiskai projekti on investeeritud 45 miljonit ja riigil tuleb nüüd pidada lubadust ja kulud hüvitada. Äririsk ju realiseerus: LNG-terminali Paldiskisse ei tule. Suurt vastuseisu kompenseerimise suhtes ei näi ka tekkivat, sest rahagi selleks on juba tallele pannud – 28. juulil ehk kümme päeva pärast ametisse asumist eraldas valitsus Eesti Varude Keskusele (EVK) 38 miljonit eurot.
Riigi strateegiliste varudega tegelev ettevõte sai rahapotiga kaasa ülesande anda kaiehitajatele piisav kindlus juhuks, kui nende äriplaan ei realiseeru. Tehniliselt loodi ettevõtjatele garantii läbi müügioptsiooni ehk EVK lubas projekti ettevõtjatelt ära osta, kui see äriliselt ei õnnestu. Ilma säärase garantiita võinuks haalamiskai ehitus juba keset suve seisma jääda, kuna eraettevõtjatel ei olnud kindlust projekti ärilise perspektiivi osas, meenutab EVK Postimehele saadetud vastustes.
EVK pakkumine ettevõtjatele on endiselt jõus. Kui haalamiskai ehitamise taga peituv Pakrineeme Sadam otsustab müügiõigust kasutada, peab ta riigifirmale tõestama, et suvel küsitud 38 miljoni euro suurune kindlustus on ka põhjendatud. EVK ütleb, et nemad on valmis selles ulatuses katma tehnorajatiste ehitamiseks, projekteerimiseks ja projektijuhtimiseks tehtud kulusid, kuid need peavad olema ka tõendatud. Kui leitakse, et osa kulusid seda pole, jääb pakutav summa tõenäoliselt väiksemaks. Üle 38 miljoni pole aga riigil plaanis kai eest välja käia.
Kuigi LNG-terminali Soome sõitmise uudis tuli ametlikult välja esmaspäeval, on osapooled sel teemal viimastel nädalatel pidevalt suhelnud. Ometi ei olda praegu valmis ütlema, mis kuupäevaks võiks kai tulevik paika saada. Kui eraettevõtjad peaksid oma varad riigile loovutama, jääkski taristu kasutusõigus EVK-le. Mingit selget plaani ei paista riigifirmal aga haalamiskaiga olevat. «Müügioptsiooni realiseerimisel on EVK valmis LNG-kaid haldama riiklikult olulise varustuskindluse objektina ning annab endast parima, et selle tegevusega seotud tõenäoline ärikahjum oleks võimalikult väike,» ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Martin Jasko. Küsimusele, kas võimaliku variandina kaalutakse ka ise ujuvterminali kai äärde rentimist, ei olnud riigifirma eile valmis veel vastama.
Ometi pole päris kindelgi, et ettevõtjad üldse soovivad aastaid arendatud LNG-projektist kulupõhise tasu eest väljuda. Kuigi on selge, et selleks talveks pole enam võimalik Paldiskisse terminali rentida, võib jätta kai endale tagataskusse ja oodata paremaid aegu ehk ujuvterminalide vabanemist ja hinnaralli vaibumist. Sobiva pakkumise korral oleks Eesti ettevõtjatel võimalik soomlastele ka konkurentsi pakkuda. Eriti siis, kui ujuvterminal õnnestub rentida odavamalt kui Soome gaasihalduri Gasgridi tütarettevõttel, kes tasub terminali kümneaastase rentimise eest ligi 500 miljonit eurot.
Sarnase ideega on mänginud ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE), kes ütles BNSile, et riik on valmis küll kai ära ostma, kuid suhtuks soosivalt ka erasektori plaani kolmas ujuvterminal siiapoole Soome lahte tuua. «Uudis on värske ja vajab üheskoos läbi mõtlemist,» kommenteeris Infortari juht Talgre Sikkuti öeldut, lisades, et nende senised plaanid on kõik olnud seotud Gasgridi laeva Paldiskisse toomisega ja kaugemale pole mõeldud.
Allikas: Elering, Agsi.gie, Klaipedos Nafta
Eestisse täiendava terminali toomise plaani valu ja vaev peitub aga selles, et gaasitarbimise mõttes poleks praeguste hinnangute järgi seda regiooni vaja. Seega määrab Eesti terminali mõttekuse ära paljuski see, millise hinnaga hakkab Soomes tegutsev Inkoo terminal teenuseid pakkuma. Näiteks Klaipėda LNG-terminalis küsitakse sel poolaastal taasgaasistamise (LNGst torugaasi tegemise) eest 1,19 eurot megavatt-tunni eest. Kui Soome terminali tasu saab olema näiteks kolm eurot, tähendaks see ühe LNG-laeva (1 TWh) maaletoojale 1,81 miljoni euro võrra kõrgemat hinda. Kui Eesti ettevõtjail õnnestuks teenustasu hoida soomlaste omast oluliselt madalamal, võiks see tähendada, et turuosalised tulevad oma laevadega pigem Paldiskisse kui Inkoosse ja terminali rentimine muutuks mõistlikuks.
Terminalitariifide üle käivad juba ka vaidlused. Kui alguses pidanuks Eesti gaasisüsteemi haldur Elering omandama Inkoo ujuvterminalis ka ise osaluse – selleks eraldati neile isegi raha –, siis teisipäeval ütles ettevõtte juht Taavi Veskimägi ERRile, et soomlastega kokkuleppele ei jõutud. Veskimäe sõnul ebaõnnestusid läbirääkimised just terminalitariifi tõttu, kuna Gasgrid soovis, et Elering kataks enda investeeringu terminali Eesti tarbijate võrgutasuga. Eleringi meelest tulnuks investeeringut aga katta suuremas osas terminalitariifiga, mis võimaldanuks lükata hinnatõusu tarbijalt gaasimüüjatele. Gasgrid sellega nõus ei olnud ja kaup jäigi katki.