Valuuta langus on pannud Ungari kaaluma euroga liitumist

Ungari forint. Foto: ATTILA KISBENEDEK

Ungari rahandusminister ütles, et Ungari võib püüda liituda ERM-2 euro vahetuskursimehhanismiga sel või järgmisel aastal, kuna ametnikud püüavad leida viise, et peatada valuuta langus, kuna see laastab riigi majandust, vahendab Bloomberg.

Rahandusminister Mihaly Varga ütles, et valitsus võib kaaluda ühinemist vahetuskursimehhanismiga, mis seob riigi valuuta fikseeritud vahemikku euro suhtes enne ühisraha kasutuselevõtmist, juhul kui neil õnnestub jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu rahastamise blokeeringu lõpetamiseks.

Kuigi Varga ütles, et Ungari ei võta tingimata niipea eurot kasutusele, märgib juba jutt selle suunas astutud sammudest muutust peaminister Viktor Orbani valitsuses. Orban ja tema liitlased on korduvalt kaalunud riigi ELi liikmelisuse läbivaatamist, kuna nad on sageli sattunud konfliktidesse seoses altkäemaksuprobleemide ja õigusriigi põhimõtetega.

«ERM-2 on midagi, mida iga mõistlik inimene, kes mõtleb eelarve- või rahapoliitikale, peab kaaluma,» ütles Varga teisipäeval Budapestis ajakirjanikele. Ta lisas, et ühinemine ei ole praegu valitsuse päevakorras ja «ei ole hetkel ajakohane».

Selleks, et mõni riik saaks ERM-2ga liituda, peab ta saama heakskiidu euroala rahandusministritelt, Euroopa Keskpangalt ning ERM-2s osalevate euroalaväliste riikide ministritelt ja keskpankadelt.

Varga sõnul võib ERM-2ga liitumine muuta Ungari konkurentsivõimelisemaks, arvestades tema kokkupuudet euroalaga. Ta ütles, et valitsus uurib tingimusi, mille Horvaatia võttis endale ERM-2ga liitumiseks enne järgmisel aastal kavandatavat eurole üleminekut.

Varga kommentaarid järgnesid teisipäeval toimunud forinti kukkumisele rekordtasemele, mis laiendas selle kaotust enam kui 13-protsendini sel aastal, mis on Argentiina peeso ja Türgi liiri järel kolmandaks halvim tulemus arenevatel turgudel.

Samuti on see suurendanud survet keskpangale, kuna see on õhutanud niigi kõrget inflatsiooni. Kuigi keskpank teatas eelmisel kuul, et on lõpetanud rahapoliitika karmistamise kampaania, mis on viinud baasintressimäära 13-protsendini, mis on kaugelt kõrgeim ELis, tõusid tarbijahinnad septembris 26 aasta kõrgeimale tasemele ehk 20-protsendini.

Valitsus võitleb ka süveneva eelarve puudujäägiga, kuna energiaimpordi kulud tõusevad, kuigi Varga ütles, et eelarve tugevdamine on esmatähtis. Ta ütles, et eelarvepuudujääk võib sel aastal olla 4,9% sisemajanduse koguproduktist, mis on madalam kui hiljuti korrigeeritud 6,1%, mis on tingitud täiendavatest gaasiostudest.