Eesti ettevõtjate ühispöördumine: riigi poliitika maksab 14 000 töökohta

Palgid Foto: Urmas Luik

Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid esitasid vabariigi valitsusele ühispöördumise, milles küsivad, kuidas kavatsetakse kompenseerida kliimaeesmärkidega seotud tuhandete töökohtade vähenemine. Ettevõtjatele on eriti pinnuks silmas asjaolu, et Läti suutis endale märksa soodsamad eesmärgid välja võidelda kui Eesti.

Eesti võttis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks endale kohustuse, mis toob kaasa ligi 14 000 töökoha kadumise ja vähemalt 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise, kirjutavad erinevaid ettevõtteid ja töötajaid esindavad 11 katuseorganisatsiooni (vt. all). Liidud ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks.

11 organisatsiooni saatsid eile peaminister Kaja Kallasele ja valitsusele avaliku pöördumise, kus juhivad tähelepanu, et Eesti on endale Euroopa Liidus võtnud LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas üle jõu käivad kohustused. Samas puudub riigil analüüs, millised on laiemad mõjud – näiteks toiduohutusele ja energiajulgeolekule.

«Eesti peab maakasutuse ja metsanduse vallas aastaks 2030 siduma süsinikku 2,5 miljonit tonni. Riigikantselei on hinnanud, et ainuüksi metsasektoris on kohustuse täitmise tulemuseks 14 000 peamiselt maapiirkondade töökoha kadu, 80 miljoni euro võrra vähenev maksutulu aastas ja SKP langus 2,5%. Siin ei ole aga üldse arvestatud mõju töökohtadele põllumajanduses ja turbatööstuses ning neid teenindavates valdkondades,» seisab organisatsioonide ühisavalduses.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktori Mait Paltsi sõnul tuleb keskkonnaprobleemidega tegeleda ning kliimasoojenemist pidurdada, kuid seejuures ei tohi unustada inimeste töökohti ja hakkamasaamist ning meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Ainuüksi metsasektoris on kohustuse täitmise tulemuseks 14 000 peamiselt maapiirkondade töökoha kadu, 80 miljoni euro võrra vähenev maksutulu aastas ja SKP langus 2,5%.

«Kui soovime tõsta päästjate palku, toetada eakate hooldamist ning suurendada peretoetusi, siis ei saa kõrvale jätta tõsiasja, et just eksportivad ettevõtted on need, kellelt tuleb selleks vajalik maksuraha,» ütles Palts.

«Inimesed ei tule rohepöördega kaasa, kui nad tunnetavad, et neid otseselt mõjutavad otsused võetakse ilma nendega arvestamata vastu kuskil kaugelt Euroopast ning Eesti oma poliitikud ja ametnikud neist ei hooli. Tänases ärevas olukorras on see lausa julgeoleku teemaline küsimus,» lisas Palts. «Vaadates, kuidas naaberriik Läti on endale välja võidelnud kordades väiksema süsiniku sidumise kohustuse, siis oleksime saanud Eesti huve paremini esindada.»

Eestit ei aita ka Euroopa Liidust lubatud abimeetmed, sest need rakenduvad alles siis, kui Euroopa eesmärk 310 miljonit tonni üle-euroopalist süsinikusidumist LULUCF sektoritest on täidetud. «Nii oleme ennast sõltuma pannud teistest riikidest ning nende sooritusest,» nentis Palts. «Sellega mindi otseselt vastuollu ka valitsuses ja riigikogus kinnitatud seisukohtadega, mille järgi tohtis Eesti meile seatud kohustustega nõustuda vaid siis, kui sellega kaasnevad ka piisavad kompensatsioonimeetmed.»

Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid ootavad valitsuselt kiiresti konkreetset plaani ja tegevuskava, kuidas Eesti nende mõjudega toime tuleb. Samuti leitakse, et Eesti ei tohi loobuda läbirääkimistest ning peab energiakriisile viidates viima otsuse tagasi Euroopa Nõukokku ning avama arutelu uuesti.

Ühispöördumises osalevad:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Erametsaliit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.

Millega tegu?

LULUCFi ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse vallas on Euroopa Liidus võetud ühine eesmärk suurendada süsiniku sidumist aastaks 2030 kokku 310 miljonile tonnile. Eestile seatud eesmärk on siduda 2,5 miljonit tonni, mis on kordades suurem kui näiteks Lätil (0,6 miljonit tonni). Eesti nõustus kohustusega 28. juunil Euroopa keskkonnanõukogus, kus Eestit esindas keskkonnaministri ülesannetes Urmas Kruuse.