Riigile pakutakse suurt kogust hea hinnaga gaasi, kuid rahapajas paistab põhi

Eesti Varude Keskuse juht on endine MKMi kantsler Ando Leppiman. Foto: Taavi Sepp

Kui varasemalt oli Eesti varude keskus (EVK) suutunud riikliku strateegilise maagaasivaru moodustamiseks hankida 450 gigavatt-tundi gaasi, siis viimasele hankele tuli pakkumisi juba mahus 800 gigavatt-tundi ja märksa soodsama hinnaga.

Pärast Ukraina sõja puhkemist ja Vene gaasitarnete lõppemist kindlustas eelmine valitsus tagalat: valmis plaan hankida ühe teravatt-tunni suurune riiklik strateegiline gaasivaru, milleks lisaeelarvest nähti ette 170 miljonit eurot. Kuna suvel kerkisid gaasihinnad kõrgustesse, oli augusti lõpuks selge, et loodetud kogust kokku ei saa, kuna 99 miljoni eest oli saadud 450 GWh gaasi. Lisaks soovis valitsus 170 miljonist 38 miljonit broneerida Paldiski LNG-terminali haalamiskai müügioptsiooni realiseerimiseks. Minister Riina Sikkut (SDE) kinnitas Postimehele augusti lõpus, et varu hankimiseks eraldatud summat ei suurendata ja käiku tuleb lasta muud variandid.

Kuna gaasihind hakkas seejärel aga suure hooga langema, tõi Eesti varude keskuse viimane ehk neljas hange varasemast meelepärasema tulemuse. Saadud pakkumiste põhjal näib, et allesjäänud 33 miljoni eest saab riik siiski ootamatult suure koguse. «Milliseks kujuneb juurde ostetava gaasi täpne kogus, sõltub gaasi turuhinnast lepingute sõlmimise hetkel. Eeldatavasti õnnestub meil selle raha  saada varusse lisaks ligikaudu 200 GWh gaasi,» kommenteeris EVK juhatuse liige Priit Ploompuu saadud pakkumisi.

Lihtne arvutus näitab, et Ploompuu pakutud juhul kujuneks gaasi megavatt-tunni hinnaks neljandas hankes kõigest 165 eurot. Umbes samas kandis on ka praegu gaasihind TTFi gaasibörsil.

Eelmiste hangetel maksti varude keskuse edastatud teabe alusel megavatt-tunni eest ca 220 euro suurust hinda (parandatud kell 23 EVK Paldiski haalamiskai broneeringut puudustanud täpsustuse järel). Kuna suurem osa gaasi osteti kokku krõbedama hinnaga ning riik lisas varude keskusele lisakohustusi, jääb tänase seisuga riikliku gaasivaru suuruseks 1 TWh asemel umbes 650 gigavatt-tundi.

Ploompuu sõnul on olukord gaasiturul nende kuudega väga palju muutunud. «Kui varasematel hangetel ei ole soovitud mahtu täis tulnud, siis seekordne tulemus oli meile heaks üllatuseks. Kindlasti on see signaaliks, et Soome ja Balti riikide gaasiturul on toimunud teatud stabiliseerumine ning ettevõtetel jääb oma klientide lepingute teenindamisest piisavalt gaasi üle, et seda riigireservi müügiks pakkuda,» selgitas EVK juhatuse liige.

Riikliku gaasivaru hoiustatakse Lätis asuvas Inčukalnsi looduslikuks maa-aluses hoidlas ja see võetakse kasutusele valitsuse otsusega gaasituru hädaolukorra tekkides.

MKMi energeetika valdkonna asekantsler Timo Tatar: riik ei saanud ootama jääda

Eesti varude keskus sai maikuus eelmiselt valitsuselt ülesande moodustada maagaasivaru, et kindlustada gaasi olemasolu tarnehäirete korral. Olukord oli toona hoopis teine, gaasihinnad olid väga kõrged, kuid teatava varu olemasolu oli vajalik. Eriti arvestades seda, et LNG ujuvterminaliga seotud läbirääkimised kulgesid väga pingeliselt.

Riik ei saanud ootama jääda, et ehk ühel hetkel ehk loodetavasti maagaasi hinnad langevad ning soetame varu siis, toonase teadmisega oleksime võinud end leida ka hiljem olukorras, kus meil ei oleks kuskilt gaasivarusid võtta. Kindlasti oli selle riski maandamine ka kõrgemate hinnatasemete juures vajalik ning praeguseks on meil gaasi tarnehäirete puhuks olemas juba korralik gaasivaru, mida viimase hanke tulemuste põhjal saab täiendada. Eesti varude keskuse ja Eleringi gaasivarud moodustavad juba umbes viiendiku Eesti aastatest gaasitarbimisest.