Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
![\"\"](\"http://www.juhtimine.ee/static/images/pilt_118.jpg\")
Raamatu autor Leif Edvinsson on äärmiselt positiivne inimene, tihtipeale lõpetab ta oma e-kirjad kas sõnadega ”
Happy friday
” või ”
See you in the future
”. Ühest küljest võib seda pidada naiivseks ja nii peavadki paljud ettevõtjad ainuüksi väljendit intellektuaalne kapital ehk IC (
Intellectual Capital
) utoopiliseks ning käega mittekatsutavaks.
Tänapäeval käib uute ettevõtete loomine päris kiirelt, sama kiirelt loodetakse saada kasumit ning siinkohal teevad paljud juhid vea, kiirustades tulu saades liialt takka. Üsna mitmed juhid ütlevad, et neil pole õieti aega, et korralikult järele mõelda, kus nende ettevõte asub näiteks viie aasta pärast, vaid nad jõuavad lahendada ainult olevikus või lähitulevikus tekkivad probleemid. Teine enamlevinud trend on püüda üsna kiirelt saada investoritelt raha, rahuldada fima omanike huve ning viia ettevõte börsile.
Minu silmis on hea juht inimene, kes ei ole ainuüksi hea manager, vaid vastutab ka kaastööliste, ühiskonna ning klientide eest. Neid kolme dimensiooni koos omanike huvidega ei ole aga võimalik üles ehitada lühiajaliselt. Samuti osutub pikaajalise strateegia arendamine ning läbitöötamine kahjuks mitmete investorite silmis probleemiks.
Lühiajaline mõtlemine võib osutuda ettevõttele saatuslikuks, kuna näiteks konkurents, kaastöötajad, kliendid ja ühiskond on pidevas muutumises. Kui juht ei jõua analüüsida taolisi muudatusi, jääb ettevõte juba üsna varsti hammasrataste vahele. Tänapäeval pööravad paljud juhid enam tähelepanu finantskapitalile, et saada ettevõttest ülevaadet. Taolised rahalised aruanded ei näita, kuidas on ettevõte ette valmistatud, et ka tulevikus oma positsiooni säilitada. Raamat proovib kirjeldada just neid muudatusi, mis mõjutavad ettevõtet väljaspoolt rahalisi aruandeid.
Kui mõned aastad tagasi panin aluse oma ettevõttele Saksamaal, olin ideede läbiviimiseks valinud ühe alustalana Leif Edvinssoni nägemuse intellektuaalsest kapitalist. Kogemus senistest tööandjatest jättis minusse väga sügava ning häiriva mulje, et paljud ettevõtete juhid ei oska tänapäeval enam pikaajaliselt mõelda. Leif Edvinssoni ideed aitasid mul kõigepealt esitada uusi küsimusi ning seejärel tekkinud küsimustele juba struktureeritult vastata. Kogemus näitab, et kui ühiskonnas ei olemas kultuuri, mis toetab pikaajalist strateegiat, siis on üsna raske ka ühiskonnas IC ideid läbi viia. Sestap on huvitav märkida, et IC alased ideed on välja arendatud Põhjamaades, kuid enam praktikat leidnud Saksamaal, Austrias,
Š
veitsis. Ka selline väga vana kultuuriga maa nagu Jaapan on otsustanud teha IC alal koostööd just Saksamaaga.
Raamat annab lugejale ka võtme selleks, et sisse asutuda IC alasesse rahvusvahelisse kontaktide võrgustikku. Edvinnsoni nimetatakse vahel globaalseks nomaadiks, mille üle ta siiralt ja õigusega rõõmu tunneb. Edvinsson ühendab suure entusiasmiga inimesi ja nende ideid. Mitmed intenetiviited, lingid ja nimetatud organisatsioonid annavad küllalt hea ülevaate inimestest, kes on omal alal kaugele jõudnud ning kes on ka rahvusvahelise tuntuse pälvinud, ning oma alal hetkel ka aktiivselt tegutsevad. Edvinssoni raamatut lugedes olete juba kindlustanud omale esimese võtme teadmusjuhtimise alal. Ei saa aga öelda, et leitud võti avab kõik uksed. Olgu see siis kas väikese- või keskmise suurusega ettevõtte juht või hoopis eraisik, kes alles mõtiskleb oma ettevõtte loomisest – igaüks leiab Edvinssoni raamatust omale võtme abil ühe uue ukse, mille taga peitub ettevõtja jaoks kasulik perspektiiv.