Peterson näeb töösuhetes sotsiaaldialoogi taasteket

Peep Peterson. Foto: Eero Vabamägi

Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles laupäeval ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate aastakonverentsil, et muutlikes oludes ja Euroopa Liidu initsiatiivil on tööandjate ning ametiühingute koostöö saavutamas uusi kõrgusi ja toimuvat võiks nimetada koguni sotsiaaldialoogi renessansiks.

«Kuigi ka palgatõusud on jätkuvalt ametiühingute huviorbiidis ja ilma organiseeritud dialoogita kipuvad need unarusse jääma, näeme järjest enam töötajate laiemat kaasarääkimist nii töövaldkonnas kui ka kriiside lahendamises,» ütles Peterson. «Ma kutsungi osapooli vaatama aegajalt kaugemale oma rahalistest nõudmistest ja ehitama koosjuhtimise mudeleid, kus ka töötajad on äriosalistena vastutavad enda ja tööandja käekäigu eest. Praeguses majandusarengufaasis on see edasiliikumiseks ainus võimalus.»

Tervise- ja tööministri sõnul nõuab kriitilistes oludes heade otsuste tegemine probleemi mitmetahulist nägemist ja ühe vajaliku mõõtme lisavad siis just töötajate esindusorganisatsioonid.

«Parim näide pärineb pandeemiaajast, kui valitsuse, ametiühingute ja tööandjate kiire ning viljakas koostöö töötukassas viis tuhandete ettevõtete ja pea saja tuhande töökoha säilimisele. Samasuguseid otsuseid tuli kriisiajal nagu laudu Vändra saekaatrist. Toonane tööminister Tanel Kiik lõi austava ja konstruktiivse õhustiku ning tööandjad-ametiühingud tulid kaasa paljude perspektiivsete kokkulepetega,» selgitas Peterson.

Samal ajal innustab Euroopa Liit liikmesriike toetama sotsiaaldialoogi ehk tööturuosaliste kaasamist, et kollektiivsete palgalepetega saaks kaetud vähemalt 80 protsenti töötajatest. Peagi jõustub miinimumpalga direktiiv, mis reguleerib nii töötasu alammääraga seonduvaid põhimõtteid kui ka kollektiivseid suhteid tööl ja mille ülevõtmiseks on liikmesriikidel aega kaks aastat. Direktiivi järgi tuleb riigil luua raamistik kollektiivläbirääkimisi soodustavateks tingimusteks, kui kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on riigis alla 80 protsendi. Näiteks tuleb koostada tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Selline tegevuskava võib olla ka sotsiaalpartnerite kokkulepe.

Veel sel aastal kohtub sotsiaalministeerium ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliiduga, et arutada, milliste tegevustega saaks Eestis kollektiivlepingute sõlmimist soodustada.

Eestis kohaldub sotsiaalpartnerite kokkulepe töötasu alammäära osas kõigile töötajatele. Kui seda lepingut aga mitte arvestada, on kollektiivlepingutega kaetus alla 20 protsendi. Kollektiivlepinguid sõlmivad pigem keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Statistikaameti 2019. aasta andmetel on aga 94 protsenti Eesti ettevõtetest mikroettevõtted.

Lisaks direktiivile on Euroopa Komisjonist veel tänavu oodata sotsiaaldialoogi soovituse eelnõu, milles esitatakse riikidele põhimõtted sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste edendamisel juhindumiseks.