Gaasiliit: piirkonna gaasivarustus sõltub uuest LNG terminalist
7. oktoober 2022, 17:45
Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur ütles neljapäevasel gaasiliidu konverentsil, et vaatamata turuosaliste pingutusele on gaasituru tulevik endiselt väga ebakindel ning Eesti gaasiga varustatus ripub suuresti veeldatud maagaasi (LNG) terminali töövõimest.
«Sõda Ukrainas on mõjutanud viimasel aastal märkimisväärselt meie majandust, energiasüsteemi ja toimetulekut. Vene gaasist loobumine on pannud gaasitarnijad kiiresti oma tegevust ümber kujundama ning LNG tarnetega asendama,» selgitas Heitur pressiteates. Põhiline probleem on tema sõnul aga see, et regioonis puudub LNG vastuvõtu võimekus, mis tagaks piisava varustatuse ja tooks ka hinna alla.
Baltic Energy Partnersi tegevjuht Marko Allikson lausus konverentsil, et võrreldes eelmise aasta septembriga on gaasi tarbimine vähenenud 40 protsenti ning ka edasine kohanemine ja muutus Venemaast sõltumatu gaasituruga saab olema ilmselt valuline. «Ehkki eeloleva talve Eesti gaasivarude maht sarnaneb teistele Euroopa riikidele, on meie piirkonna gaasivarustatuse riskideks uue LNG-terminali saabumine ja tarnekindlus, kuna gaasi on vaja ka elektrivarustuse tagamiseks,» ütles Allikson.
Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik selgitas, et ettevõte on teinud jõudsa pöörde LNG suunas ning otsinud uusi pikaajalisi tarnijaid. «LNG tarnelepingud on taganud gaasi piisavuse, aga toonud teistpidi turuosalistele kaasa ka uued riskid nagu hüppeliselt kasvanud kulud ning likviidsuse hoidmine. Samuti täiendavad krediiriskid klientidele, aga turg on sellega suures plaanis seni toime tulnud,» lausus Kaasik.
Hinna osas Kaasiku sõnul lühiajaliselt head uudist ei ole, kuid aasta pärast võib hakata nägema juba taseme alanemist. «Eeloleval kütteperioodil sõltub hind väga palju sellest, milline on LNG vastuvõtu võimekus ning ka ilm ja sellest tulenev nõudlus. Soojema talve korral võib gaasihind märkimisväärselt langeda juba eelolevaks kevadeks,» lisas ta.
Ettevõtjad analüüsisid, kuidas gaasivarustatust kindlustada ning kriisimõjusid maandada. Ühiselt leiti, et LNG-terminali ning tarneid võimaldava laeva Paldiski sadamasse saamine on oluline varustuskindluse tagamiseks. «Näen gaasil olulist rolli meie energiamajanduses ka tulevikus. LNG on täna turul olemas ning see on väikese keskkonnajalajäljega, küsimus on selles, kuidas lahendada selle transport ja vastuvõtuvõime. Alexela ja Infortar on viie kuuga haalamiskai välja ehitanud, nüüd ootame aga ikka ühendust gaasivõrguga ning lubatud LNG-laeva,» märkis AS Alexela juhatuse liige Aivo Adamson.
Ka tulevikku prognoosides ei ole ettevõtjate sõnul võimalik parimagi tahtmise korral võimalik kogu gaasi kasutamist elektriga asendada. «Täna on Eesti energiamiksis suures koguses kütuseid, mis on keskkonnale erakordselt kahjulikud või kordades suurema jalajäljega kui gaas. Ma ei näe lähikümnenditel gaasi turult kadumist, pigem on see hea sild lähikümnenditel taastuvenergiale üleminekuks ja ka vesiniku kasutamiseks,» lisas Margus Kaasik.
Ühe alternatiivina nägid nii ministeeriumide esindajad kui tootjad võimalust suurendada kodumaist biometaani tootmist. See ei rahulda veel lähiajalgi diskussioonis osalenute sõnul ära kogu gaasinõudlust, kuid on üks selge võimalus tuleviku varustuskindluse tõstmiseks ning rohepöördele kaasaaitamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul on mitmed riigid juba täna saavutanud arvestatava biometaani osakaalu gaasiturul. «Täna on biometaan Eestis kasutusel peamiselt transpordisektoris, kuid perspektiiv on palju laiem. Näiteks Taanis on biometaani osakaal kogu tarbitavast gaasist täna juba üle 20 protsendi,» osutas Tatar.