Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Kütuste müük jätkas septembris vähenemist

Copy
Tankla.
Tankla. Foto: Tairo Lutter

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühing teatel näitavad maksu- ja tolliameti mootorikütuste müügi koondandmed langustrendi jätkumist, kusjuures kui varasematel kuudel on stabiilselt vähenenud mootoribensiini tarbimine, siis septembris langes 5 protsendi või 3,2 miljoni liitri võrra ka diislikütuse müük.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et diislikütuse müüginumbrid on sel aastal olnud kuude lõikes kõikuvad.

«Hind on olnud suureks tarbimise mõjutaks – juulis-juunis, kui keskmine diislikütuse hind tanklates oli üle 1,95 euro, siis nägime samuti madalamaid müüginumbreid kui möödunud aastal. Septembris maksis liiter keskmiselt 1,87 eurot ja seetõttu hindame, et tarbija hinnatundlikkus on suurenenud,» ütles Raamat.

Raamatu hinnangul näitab diislikütuse vähenenud tarbimine keerulisemaks muutuvat olukorda majanduses. «Kuna umbes 75 protsenti kogu diislikütusest tarbitakse ettevõtluses, siis võiks eeldada, et majanduse jahtumine on jõudnud ka Eestisse,» lisas ta.

Septembris maksis liiter keskmiselt 1,87 eurot ja seetõttu hindame, et tarbija hinnatundlikkus on suurenenud.

Mart Raamat

Selle aasta mootoribensiini müüginumbrid jäävad ühingu hinnangul 5–7 protsenti baasstsenaariumile alla. «Kõrged hinnad on selgelt mõjutanud eraisikute tarbimisharjumusi ja eriti suvel jäid müüginumbrid märgatavalt möödunud aastale alla. Ka septembris tarbiti mootoribensiini 6 protsendi võrra vähem kui 2021. aastal,» osutas ühingu juht.

Raamat möönab, et kütusehindade tõus avaldab arvestatavat mõju inflatsioonile.

«Aastases võrdluses on diislikütuse hind tõusnud 50 protsenti, mootoribensiini puhul on hinnatõus jäänud 28 protsendi juurde. Ometi see kahvatub teiste kütuste hinnaralli kõrval – statistikaameti andmetel oli gaasi hind 255 protsenti ja elektril 105 protsenti kõrgem kui eelmise aasta septembris. Seega inflatsiooni veavad teised tegurid, kui numbrid tanklapostis,» märkis Raamat.

Tagasi üles