Lahendus Euroopa gaasimurele on käeulatuses

Groningeni gaasitehas Hollandis. Foto: Michael Kooren

Madalmaade tuuleveskitega kaetud soode all asub Euroopa suurim maagaasivaru, mida on piisavalt selleks, et asendada suurt osa Venemaalt imporditud kütusest.

Holland lükkab tagasi üleskutsed rohkem gaasi pumbata, vaatamata sellele, et Euroopat võib oodata ees raskeim talv pärast Teist maailmasõda. Põhjuseks on korduvad maavärinad, mida puurimine on endaga kaasa toonud ja seetõttu ei soovi Hollandi ametnikud elanike vastureaktsiooniga riskida.

Tohutud gaasivarud

Groningen on olnud Euroopa gaasitarnete tugisammas alates 1963. aastast. Isegi pool sajandit hiljem on varuks veel umbes 450 miljardit kuupmeetrit gaasi – umbes triljoni dollari väärtuses. Shellil, kes on üks kahest maardla käitajast, on võimalus kaevandada aastas umbes 50 miljardi kuupmeetri jagu rohkem gaasi kui praegu.

Kohalikud on aga gaasikaevandamise suurendamise vastu ja ütlevad, et Euroopa peab oma gaasi otsima mujalt. 

«Kui ma 2004. aastal maja ostsin, oli see loss,» räägib 50-aastane Wilnur Hollaar, kes on elanud Groningenis peaaegu kaks aastakümmet. Tema 1926. aastal ehitatud majal on vitraažaknad ja filigraansed fassaadikivid. Nagu tuhanded teised majad selles piirkonnas, on ka see maavärinate tõttu kannatada saanud: fassaad pragusid täis ja vundament vajub. «Minu maja on muutunud varemeks,» tõdes Hollaar.

Hollandi kaevandusminister Hans Vijlbrief ütles, et tootmise jätkamine on ohtlik, kuid riik ei saa ignoreerida Euroopa kannatusi. «Gaasipuudus võib sundida meid seda otsust tegema,» lausus ta.

Venemaa tarnis enne Ukrainasse tungimist umbes kolmandiku Euroopa maagaasist. Lisavoog, mille Shelli hinnangul saaks Hollandist peaaegu kohe võrku tuua, oleks enam kui piisav, et asendada Saksamaa eelmisel aastal Venemaalt imporditud 46 miljardit kuupmeetrit gaasi.

Holland pöördus söe juurde tagasi 

Euroopa Liidu siseturuvolinik Thierry Breton ütles hiljuti, et Holland peaks uuesti üle vaatama oma otsuse Groningen sulgeda. Vijlbriefile on survet avaldanud ka teised ELi riikide kolleegid. Peaminister Mark Rutte ei välista Groningeni kasutamist tarnete suurendamiseks, kuid seda tema sõnul ainult äärmisel juhul.

Gaasitoodangu suurendamise asemel on Holland kaotanud hoopis söeküttel töötavate elektrijaamade piirangud ja läinud koos teiste ELi liikmetega tagasi selle tugevalt saastava kütuse juurde. Samuti kahekordistas Holland veeldatud maagaasi ja täidetud gaasihoidlate impordivõimsust, et tagada nende 80% täitmine enne talve.

Vijlbrief ütles, et sel talvel võib olukord olla veel üsna ohutu, kuid ta on rohkem mures selle pärast, mis saab hiljem. «Kui te tühjendate need varud külma talve tõttu täielikult, siis kuidas need uuesti täita?» küsis ta.