Eesti Pank: hinnakasv on aeglustunud

Sõja ja energiakriisi mõju inimeste suhtumisele väljendus selgesti näiteks elektri puhul. Inimestele on küll jätkuvalt esmatähtis, et elektri tootmine teeks keskkonnale võimalikult vähe kahju, ent võrreldes 2020. aastaga on niimoodi mõtlevate inimeste hulk vähenenud 48 protsendilt 40 protsendile. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Septembris aeglustus Eesti aastane hinnakasv 23,7 protsendini ja seda peamiselt elektri hinna langemise tõttu, teatas Eesti Pank.

Kui augustis tõusis elektri hind Balti riikides rekordkõrgele, siis septembris tabas järsk hinnalangus. Tarbijate jaoks odavnes elekter kuuga 16% ja see kahandas septembri hinnatõusu 2,2 protsendipunkti võrra, ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Kui elekter kõrvale jätta, näitab statistika, et teised kaubad on siiski väga kiirelt kallinenud. Toiduainete kiire hinnatõus jätkub nii Eestis kui ka mujal Euroopas, kuigi maailmaturul on toidutoormed viimastel kuudel märkimisväärselt odavnenud. Euroopa Liidu turule jõuavad maailmaturu hinnamuutused pika viitajaga.

Tööstuskaupade kallinemise taga on endiselt nii rahvusvahelised tarneahelaprobleemid ja euro kursi nõrgenemine, aga ka koroonakriisi ajal kogutud säästude najal tugevana püsiv nõudlus. Samas on säästud viimastel kuudel vähenema hakanud ja nõudluspoolne hinnasurve taandub.

Perti sõnul kärbivad alates oktoobrist üldist hinnatõusu mõnevõrra valitsuse energiahindade reguleerimise meetmed. Pikemas perspektiivis hakkab hinnatõusu pidurdama see, et Euroopa Keskpanga nõukogu kavatseb intressimäärade tõstmisega jätkata ka edaspidi.

Hinnakasvu kontrolli alla saamine ei sõltu siiski üksnes rahapoliitikast. Sama oluline roll hinnasurve vähendamisel on valitsuse eelarvepoliitikal. Praegune riigi suur eelarvepuudujääk aga süveneb ja ergutab seega hinnakasvu veelgi.