«Soome restaureerimisturu maht on ca 20–25 miljonit eurot, millest meie suudame teenindada ligi 4,5 miljonit eurot ehk umbes 20 protsenti turuosast. Samas on kindlasti ka kasvupotentsiaali. Kriisis saab kõige rohkem pihta ikkagi uute majade ehitus ja rohkem hakatakse vanu maju korda tegema. Meie tööpõld pigem suureneb ja seda on tunda nii Eesti kui ka Soome turul,» kirjeldas Scandinori tegevjuht Madis Tarum.
Eksport Soome moodustab Scandinori müügitulust 76 protsenti ehk Tallinnas restaureeritud uksed ja aknad eksporditakse peamiselt põhjanaabrite juurde. Koostööd tehakse enamasti Soome ehitussektori peatöövõtjate ja korteriühistutega, kuid osaletakse ka Eesti riigihangetel. Viimasest tulenevalt on ettevõtte restaureerida nii Niguliste ja Jaani kiriku kui ka Tallinna Linnateatri uksed-aknad.
Sõda ja inflatsioon ettevõtet ei mõjuta
Keeruline aeg oli ettevõttel esimese koroonalaine alguses, kui töötajad piiride taha kinni jäid ja materjalide hinnad uskumatul kiirusel tõusid.
«Praegu oleme aga üldmaterjalide hinnad lepingutega kindlaks määranud, mistõttu väiksemad hinnakõikumised meie tegevust ei mõjuta. Samas kui materjalide hinnad teevad suure hüppe, siis peame paratamatult üle vaatama ka oma hinnakirja,» sõnas Tarum.
Scandinori juhi sõnul on praeguse inflatsiooni juures soodsam vanu aknaid renoveerida kui soetada uusi. «Kindlasti ei ole see otseses võrdluses, ent kui lisada akende vahetusele nii vanade akende eemaldus, fassaadi- ja sisetööd, aknalaudade vahetamine jm, siis julgen öelda küll, et uute akende paigaldamine võib minna kallimaks, kui vanade akende restaureerimine,» kirjeldas ta ning tõdes, et suur roll on nüüdseks ka inimeste teadlikkusel, kust toode pärineb.