Valitsus kiitis neljapäeval heaks seaduseelnõu, mis lihtsustab edaspidi maa võõrandamist kohalikele omavalitsustele.
Riigimaa võõrandamine muutub omavalitsustele soodsamaks
Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on riigi ülesanne kohalikke omavalitsusi igakülgselt toetada.
«Kohalikku arengut ei ole võimalik edendada maaga seotud küsimusi lahendamata. Praegu on maa võõrandamise protseduur omavalitsustele bürokraatlik, liiga pikk ning riigilt arendusmaa omandamist peetakse kulukaks ja maksetähtaega liiga lühikeseks,» tõi ta välja.
Ministri kinnitusel on omavalitsused muudatusi aastaid oodanud – need on hädavajalikud, et maatoimingud riigiga muutuksid lihtsamaks ning läbipaistvamaks.
«Lõppeks on kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine riigi ja omavalitsuse ühine eesmärk ning selleks maa andmine peab saama toimuda liigse keerukuseta,» lisas Solman.
Seadusemuudatustega nähakse otsest positiivset mõju kohalikul tasandil ettevõtlusele ja laiemalt majandusele. Muudatuste mõjul väheneb maa üleandmise bürokraatia ja menetlus muutub läbipaistvamaks, alanevad üleandmistasud omavalitsustele, ühtlustub avaliku huvi perspektiiv.
Samuti peaks vähenema kontrollimehhanism ja suurenema koostöö – üldine suund on järelevalve asemel plaanide koordineerimine ning üksteise huvidega arvestamine. Kehtima jääb põhimõte, et:
- seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saab omavalitsus riigilt maad tasuta;
- omavalitsuse riigile makstavat hüvitist vähendatakse 65 protsendilt 50-le protsendile maa väärtusest;
- riigile tasutavast hüvitisest võib maha arvata maa väärindamiseks tehtud kulutused;
- ettevõtluskeskkonna arendamis- või elamumaa võõrandamisel pikeneb tasumise tähtaeg viielt aastalt seitsmele aastale ning maa edasivõõrandamisel maareformi seaduse alusel ei pea omavalitsus enam riigile tasu maksma.
Omavalitsusele maa võõrandamisel loobutakse valitsuse nõusoleku küsimisest, kehtib maad võõrandava asutuse otsus ning sotsiaalmaa toiminguteks ei ole enam vaja keskkonnaministri luba.
Omavalitsusel tekib kohustus välja selgitada maa vajalikkus riigile, kui ta hakkab maad võõrandama või hoonestusõigust seadma. Kui maa on riigile vajalik, siis selle tagastamisel kompenseerib riik omavalitsusele maa parendamiseks tehtud kulud.
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused töötati välja koostöös keskkonnaministeeriumi ja maa-ametiga, edasi suunatakse eelnõu menetlemiseks riigikogule. Seadus on plaanitud jõustuma 1. märtsil 2023.